Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel. Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa
Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud. Nüüd kuulutas kuningapoeg välja, et kelle jalg kinga sisse passib, selle tema omale võtab
Kõik maja toimetused olnud korras ja valmis. Varsti tulnuvad ka teised kodu ja rääkinuvad imelikust võõrast terve nädala. Järgmisel pühapäeval rutanuvad jälle kõik kiriku, kuna vaenelaps kodu jäetud, öeldud veel: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Vaenelaps läinud jällegi ema hauale, nüüd annud ema tütrele veel uhkemad riided, kõik hiilganud ja säranud nagu kuld ja kallid kivid. Nüüd tahtnud aga kuningapoeg vaestlast vägisi kinni võtta, kuid vaenelaps libisenud käest ära ja saanud kodu pagama. Enne lasknud aga kuningapoeg kiriku põrandale tõrva valada, sinna jäänud nüüd vaenelaps jalgupidi kinni. Jala saanud ta küll lahti, aga king jäänud tõrva sisse kinni. Kuningapoeg võtnud kinga ära ja lasknud igal pool välja kuulutada, et ta kinga omaniku enesele naiseks võtab, kuid keegi ei ilmunud. Nüüd kuulutas kuningapoeg välja, et kelle jalg kinga sisse passib, selle tema omale võtab. Küll