toidu energia nii odavalt kui suhkrukalorid, siis tuleks su aastane arve üsna pisike," ütlesid suhkruturustajad. "Kui suhkur maksaks seitse senti nael, siis maksaks terve aasta vältel suhkrust toitumine 35 dollarit." See on väga odav viis enda tapmiseks! "Loomulikult, me ei ela vaid sellisel tasakaalustamata dieedil," nõustusid nad lõpuks. "Kuid see number näitab, kui odav on suhkur energiarikka toiduna. See, mis kunagi oli luksus rikastele, on nüüd toiduks vaestelegi." KõIK SUHKRUD EI OLE HEAD Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest
energia nii odavalt kui suhkrukalorid, siis tuleks su aastane arve üsna pisike," ütlesid suhkruturustajad. "Kui suhkur maksaks seitse senti nael, siis maksaks terve aasta vältel suhkrust toitumine 35 dollarit." See on väga odav viis enda tapmiseks! "Loomulikult, me ei ela vaid sellisel tasakaalustamata dieedil," nõustusid nad lõpuks. "Kuid see number näitab, kui odav on suhkur energiarikka toiduna. See, mis kunagi oli luksus rikastele, on nüüd toiduks vaestelegi." SUHKRU PUHTUS Hiljem kuulutasid suhkru turustajad, et nende suhkur on 99,9-protsendilise puhtusega. "Ükski toit meie igapäevases dieedis pole puhtam," kinnitati meile. Mida tähendab puhtus, peale vaieldamatu fakti, et sealt on rafineerimisega kõrvaldatud kõik vitamiinid, mineraalid, soolad, kiudained ja proteiinid? Selle peale leidsid suhkru turustajad uue tähenduse sõnale "puhas". "Seda ei tule sorteerida nagu ubasid või pesta nagu riisi. Iga tera on täpselt nagu iga teinegi
külaliste arvuga, mis oli erinevatel pidustustel küll erinev, aga siiski suure rahva hulgaga. Suurgildi 1514. aasta vastlapeoks telliti 167 kilokrammi härjaliha, kuna rahvast oli palju, siis jäi liha ainult umbes 1 kilo inimese kohta. Seda oli vähe, sest liha pidi jaguma vähemalt 3 söögikorra peale. Toidu jagamine vaestele ja puudust kannatavatele oli üks seitsmest kristlikust armuteost, nii et vaestelegi jagus ülikute pidulaualt almuseid. Söömaaja ülejääkidest sai söönuks teenijaskond. Vaeste inimeste söömaaeg ei olnud nii luksuslik, nende pidusöök oli tegelikult kasina toiduga tubli söömaaeg. Tallinnas anti suuremate pühade puhul vaestele kaks korda rohkem toitu kui tavaliselt. Keskajal anti lauagildis vaestele heeringat, turska, jõuluõhtul liha ja võid. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud