klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifasistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell
"sotsiaalstatistika" kontseptsioon, mille tuntud esindajaks sai Adolphe Quetelet (1796-1874), kes võttis inimühiskonna ja inimese analüüsimiseks kasutusele tollal uued statistika ja tõenäosusteooria meetodid. Tema käsitlus nn "keskmisest inimesest" (1835) hõlmas mh pikkust, kaalu (kehamassiindeksi introdutseerimist teadusse), kuritegevust, vaimuhaigusi jne. L.-R. Villerme pani tähele, lähtuvalt 1821. aastal ilmunud mahukast Pariisi rahvastikku käsitlevast sotsiaalsest uurimusest, et vaestekvartaleis suremus suurem kui mujal. (Eelnealt oli ta ajastule omaselt püüdnud tabada haiguste seost geograafiliste jms tunnustega.) Vaesuse ja haiguse korrelatsioon oli leitud, sellest aga tehti vale järeldus. Koos oma nn mõttekaalsastega (nn Parti d´hygiene Villerme oli 1829. aastal hakanud välja andma esimest hügieeniajakirja Annales d'hygiene, "partei" koondus selle ümber), arvas Villerme 1820.- 1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad
Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne. Oluline märksõna oli Globaliseerumine 1816 esimene koolerapandeemia. On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. Nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. Prantsusmaal Villerme avastas, et vaestekvartaleis suur suremus. Järeldas aga, et tuleb hakata inimesi õpetama korralikult elama. Inglismaal samad tendentsid, kuid seal hakati juba ka vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel. Tehti ümber vaesteseadusi sellest lähtuvalt. Viimasest omakorda hakkas välja kasvama arusaam, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. Chadwick 1830. lõpp-1840. aastad oli kinni veel miasmide teoorias ja nägi, et inimesed elavad väga haisvas keskkonnas algab kanalisatsiooni jms kõrgaeg
annaabi.ee 
