Globaliseerumine võidab viimasel ajal palju toetajaid,kuna see muudab üldises plaanis elu põnevamaks,vabamaks,lihtsamaks. Inimesed otsustavad kolida kodumaalt paremate elutingimustega riiki, kus nad edukamalt toime tulevad. Selline nähtus toob kaasa kultuurilisuse mitmekesisuse vähenemise. Riigis olevad kombed ja tavad võivad seguneda ning kaduda. Globaliseerumine toob rikastele inimestele kaasa rikkust ja vaestele vaesuse,kuna rikkad riigid investeerivad vaesetesse või riikidesse, kuhu neile kasulikum, kahjuks ei ole võimalik seda vaestel riikidel teha, sest puudub raha. Klasside vaheline vahe suureneb. Globaliseerumist soodustab jõuline infrastruktuuri areng, mis annab meile võimaluse lihtsalt ning mugavalt infot vahetada, äritehinguid sõlmida, elu korraldada. Tänu globaliseerumisele areneb turg jõutsalt edasi,kuna võisteldakse rahvusvahelisel tasandil. Maailm moodustabki nüüdisajal tänu
Lahendus on ehitada veepuhastusjaamad.Indias täpsemalt Coca-cola poolt, kuna nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liiter toodet.Ülejäänud 1,7 liitrit kasutatakse pudelite ja tehnika puhastamiseks ehk reoveeks. Lõpuks tekib ikka küsimus: kellele kuulub vesi? Tuleb välja, et vesi kuulub rikastele ja mõjukamatele.Seda on ilmselgelt näha juba kaardilt.suuremad veeprobleemis tulenevad arengumaadest ning vaesetest riikidest.Väär on ehitada tööstusi vaesetesse riikidesse ning tarbida nende vett, mida neil endalgi piisavalt pole.Ärimeeste eesmärgiks on kasum ning odav tööjõud.Looduse poolt on määratud, et vesi on kõigile, kuid tänapäeval loeb ainult kasumi tootmine ning edukaks saamine.Teiseltpoolt paljud inimesed üritavad elus hakkama saada minimaalse koguse ressursiga.
Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Liivi, Smuuli ja Viidingu ühised jooned Kõik nimetatud kirjanikud on elanud keerulist ja rasket elu ja on elus läbi pürgimiseks näinud palju vaeva. Keegi neist ei ole omandanud endale eriliselt kõrget haridutaset, võib-olla ka selle pärast, et nad on sündinud kõik mitmelapselistesse ja küllaltki vaesetesse perekondadesse. Ei Juhan Viiding, Smuul, ega Liiv ei ole elanud isegi poolesaja aasta vanuseks. Juhanid on kõik kirjutanud mitmeid luuletusi just loodusnähtustest, sest nad kõik on olnud suured looduses nautlejad. Loomingulised kirjanikud/luuletajad on kõik pälvinud mitmeid preemiaid, Juhan Viiding näiteks on saanud nii J.Liivi kui ka J.Smuuli kirjanduspreemia.
trajektoore, tehnoloogilisi tooteid, standardeid, mis loovad uusi turge kus on võimalik tekitada mastaabisäästu ja kui selle tõttu ettevõtted väga palju investeerivad, kus nad konkureerivad, kuhu nad pidevalt tahavad liikuda, aga selle pahu pooleks on see, et meil on pidevalt selliseid valdkondi mis saavutavad oma nö langusefaasi, kus meil enam ei ole võimalik innovaatiline olla, pole võimalik tehnolooiaid juurde tuua. Ehk need valdkonnad kaovad ära ehk liiguvad vaesetesse riikidesse, kes üritavad hakata seal tootma ja selles valdkonnas midagi teha. See iseloomustab seda kuidas kapitalism toimib. Me pidevalt loome mingisuguseid uusi valdkondi, loome uusi tooteid, tehnoloogiaijad ja just selle tõttu nendes valdkonadaes on teenimisvõimalused palju suuremad. Aga need valdkonnad on väga erineva dünaamikaga- õppimine võib kesta 5-6 aastat, te peate olema võimeline hüppama järgmistele lainetele ja
annaabi.ee 
