tulevikust ja ma sooviks Napoleoniga natukene vestelda. Muidugi olin ma nii naiivne, arvates tsimeeli, et nad usuvad mind ja kik laabub mulle meelepraselt. Nii see kindlasti ei juhtunud, nad haarasid vlja oma relvad ja kskisid mul kiiresti ra joosta enne kui nad mu maha lasevad. Eks ma siis vtsin kasutusele enda aja tehnoloogia ja kasutasin uinutavat pssi ning panin oma relvaga edukalt kik neliteist sdurit magama. Napoleon oli vga segaduses ja hirmul, kuna vaesekesel polnud rna aimugi mis juhtus toimunud oli. Ma astusin tlda, kus istus Napoleon kivistatud segadusest ja hirmust. Ma tervitasin teda ja rkisin talle, et ma olen isiksus kaugest tulevikust ja ma ei soovi halba. vaid kigest ainult natukene vestelda. Kui ta lpuks aru sai, mis toimus tervitas ta mind vastu ja hakkas minuga juttu puhuma, mitte just kuigi entusiastlikult. Ma nitasin talle vidinaid 21. sajandi ajastust, millest ta pris vaimustusest oli. Ma ksitlesin teda palju, prisin tema
Aga rääkida praegu, et meil toimub mingisugune allakäik kultuuris mina küll ei saaks seda mitte kuidagi öelda. Kultuurkapital toimib. Ja siin te olete kõik te ju teete midagi, igaüks. Ega see ei ole ühe või kahe inimese tegu ja töö. See on meie kõikide ühine töö. Ja eestlane on juba kord selline individualist igaüks tahab ennast teostada ja tänu sellele meil on ka palju saavutusi olnud. Nii et mina küll ei näe mingisugust langust. Kui mõnel pankuril vaesekesel ainult neli miljardit oli kasumit pangal, palju vähem kui eelmisel aastal no küll on kurb! Aga mind jätab see üsna ükskõikseks, ausalt öelda. Allikas: ERR Uudised VASTAB ARVO VALTON Hakkame pihta vana vabariigi ajast. Alguses oli Märjamaa, sealne rahvamaja ja seltsielu. Pärnu "Endla" tõi sinna etendusi, näidati vist filmegi? Jah. Eks need daatumid, mis oli enne ja mis oli pärast, polegi nii täpselt meeles. Aga ma olen sündinud Märjamaal, alevis, 14. detsembril 1935
" küsis ta. ,,Mis?! Sa ei tea veel, kes on meie printsess?! Siis sa ei tea ju ilmast veel midagi. Meie printsess on vanamehe oma tütar. Tänavu esimest aastat kodus. Jääbki koju, sest mis ta veel peaks tegema, kui guvernante on valmis. Istub ja ootab meest. Aga ta läheb ainult arstile või advokaadile. Võib-olla kirikuõpetajale ka. Nii et meil pole muud kui pühime suu puhtaks. Aga minul teeb ta südame haledaks, teeb ja teeb, ei või sinna midagi parata. Sest mõtle ometi isegi: ema vaesekesel surnd juba lapsepõlvest saadik ja isa! On siis meie vana mõni isa? Noh, ja siis pandi printsess maast madalast saksa pansioni. Meie pärast, ütleb karussell, sest meie läheduses ei või elada ükski viisakas tüdruk, ütleb ta: ajame hukka, rikume ära. Tead, kes on meie karussell?" küsis ta ja pistis viimase lihatüki suhu ning kühveldas kapsaid peale. ,,Printsessi tädi, peab vana maja, muretseb meile lõrpi ja kasvatab printsessi. Aga, jumal
annaabi.ee 
