Loodus on sääskede teele seadnud palju takistusi. Kõigepealt vajavad sääsed mõõdukalt sooja ilma. Ning ka siis lendavad sääsed vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga. Kuiva päikesepaiste kätte sääsed ei tiku kunagi. Tuuline ilm on neile kui kehvadele lendajatele täiesti talumatu. Isegi mõõduka kiirusega jalutavale inimesele ei suuda nad järele lennata, sest nende lennukiirus on vaid 1,52,5 km/h. Sääsed on nii väikesed et ka nõrgema löögiga võib vaesekese täiesti lamedaks litsuda. Inimeste poolelt on see aga hea, et neist nõnda kergesti lahti saab. Nende kehas pole mürke, mis teeksid nende ärasöömise või puudutamise vaenlastele vastikuks. Pistesääski kogu maailmas on kokku umbes 2000 liiki. Kuid Eestis inimese naha sisse iminokka võivad tulla puurima hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed. Nende elus on neli
koos lilledega nutva oja rüppe. Ta riided vee peal laotudes küll hoidsid tükk aega teda pinnal nagu näkki; ta ise mitmes vanast laulust juppe veel laulis nagu ohtu mõistmata või nagu olend, kes on sündinud vees hõljumiseks. Kuid ei kestnud kaua, kui heliseva lauluviisi pealt liig raskeks muutund kehakate põhja viis vaesekese. LAERTES: Oh häda, siis ta uppus? KUNINGANNA: Uppus, uppus. LAERTES: Liig palju vett, Ophelia, su päralt on niigi - talitsema pean ma pisaraid. Ent loomusund meist nagu ikka võitu saab ka häbitunde kiuste. Kui see möödub, taas olen mees...Head aega, kuningas. Mu huulilt leekivsõnu lahvataks, kui nad ei niiskuks sellest narrusest. Lahkub.
teha. Jäädes üksinda avarasse kirikusse, millele alles äsja kallale oli tungitud ja mis siis kisast ja kärast oli rõkanud, läks Quasimodo tagasi kambrisse, kus mustlastüdruk tema kaitse all nii palju nädalaid oli maganud. Kambrile liginedes arvas ta, et vahest on Esmeralda alles seal. Kui ta külgmisele katusele viiva galerii käänakul nägi kitsast toakest pisikese akna ja väikese uksega, mis kõrge tugivõlvi alla peidetuna oli kui linnupesake oksal, nõrkes ta vaesekese süda ja ta nõjatus vastu sammast, et mitte maha kukkuda. Ta kujutles, et vahest on ta siiski tagasi tulnud, et küllap mõni hea vaim on ta tagasi toonud ja et see kambrike on liiga vaikne, kindel ja mugav selleks, et keegi oleks suutnud teda sealt välja meelitada, ja ta ei julgenud enam sammugi edasi astuda, et mitte oma illusioone purustada. «Jah, muidugi,» ütles ta enesele, «küllap ta magab või palvetab. Ärgem teda eksitagem.»
annaabi.ee 
