Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril. RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15. sajandi vahetusest muutus rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome sõlmisid 1397 Kalmari uniooni ning rajasid poolteiseks aastasajaks ühise riigi. Leedu võttis vastu katoliku usu ja lakkas olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi
„Pragmaatiline sanktsioon“ ja selle realiseerumine. Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [1711–1740) avaldas 1713. aastal „pragmaatilise sanktsiooni”, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks. Erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. „Diplomaatiline revolutsioon“. 1756 sõlmiti Austria ja Prantsusmaa vahel liit (Austria riigikantsler Kaunitzi diplomaatilise tegevuse tulemusena). Sajandeid omavahel vaenutsenud Habsburgide ja Bourbonide liidu sõlmimist nimetati nii diplomaatiliseks revolutsiooniks kui alliansside segipaiskumiseks (pr renversement des alliances). Liitu kindlustati Maria Theresia tütre Marie-Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI abieluga. Seitsmeaastane sõda(1756-1763), selle osapooled ja peamised sõjatandrid. Esimene vaenutegevus ajaloos, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt sõditi nii
1748 sõlmitud Aacheni rahuga tunnustas ka Preisimaa pragmaatilist sanktsiooni, Maria Theresia oli aga sunnitud ülima vastumeelsusega Sileesiast loobuma. Sileesia tagasisaamine jäi Austria välispoliitika nurgakiviks. Pärast seda, kui Inglismaa ja Preisimaa sõlmisid 1756. aasta jaanuaris Westminsteri kokkulepe ühiseks tegevuseks Prantsusmaa vastu, sõlmiti mais 1756 Austria riigikantsler Kaunitzi diplomaatilise tegevuse tulemusena liit Austria ja Prantsusmaa vahel. Sajandeid omavahel vaenutsenud Habsburgide ja Bourbonide liidu sõlmimist nimetati nii diplomaatiliseks revolutsiooniks kui alliansside segipaiskumiseks (renversement des alliances). Liitu kindlustati abielu sõlmimisega Maria Theresia tütre Marie- Antoinette ja Prantsuse dofääni, hilisema kuninga Louis XVI vahel. Samal aastal puhkenud Seitsmeaastane sõda (175663) oli esimene, mis omandas maailmasõja mõõdu. Euroopaga üheaegselt toimus sõjategevus nii Põhja-Ameerikas, Lääne-Aafrikas kui Aasias
annaabi.ee 
