ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda. Ärevas olukorras tuli tollases Põhja Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelga. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega, aga Ameeriklastel oli vastu panna
Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada. Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Nii tuli toorainet Inglismaale müüa suhteliselt madalate hindadega, aga kolooniates toodetavaid valmiskaupu Inglismaal müüa ei tohtinud. Inglismaa poliitika kolooniates viis vaenusuheteni. Inglise sõjaväge hakati vaatama kui vallutajaid ning lõpuks keelduti makse maksmast, põhjendusega, et kolooniad ei olnud makse kehtestavas Inglise parlamendis esindatud. Hakati boikoteerima Inglismaa kaupu. Esimene relvakokkupõrge inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15000-meheline vägi
1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. 17) USA iseseisvussõja põhjused ja Bostoni teejoomine. - Ameerika kolonistid hakkasid jõukamaks saama, Inglismaa valitsus soovis tõsta kolonistide maksukoormust, mis viis nad vaenusuheteni. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. Bostoni teejoomine - Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti võimude vastu; vallandas Ameerika iseseisvussõja. Tegevus: inglased võisid müüa teed tollivabalt ja seega odavamalt, millega polnud ameeriklased nõus. Kolonistid tungisid laevadele ning loopisid üle 300 teekasti merre. Karistuseks blokeerisid inglise sõjalaevastik Bostoni sadama ja rakendasid
Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid. Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid, poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad. Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. ( väiksearvuline ) Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda? Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas aga kolooniate majanduslikku edenemist. See viis peagi vaenusuheteni. Iseseisvusdeklaratsioon, Iseseisvussõda. Lahkrivi ja lipp. Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratisooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseidvateks riikideks, põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja valitsuse loomisele. Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad
Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus. Rahvusteadvuse kujunemist soodustasid edusammud hariduse vallas. 17. sajandil rajati esimesed kõrgkoolid ja kolledzid, neist esimesena Harvard. Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa valitsuse soovi tõsta kolonistide maksukoormust. See viis varsti vaenusuheteni. Inglise võimud üritasid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda, kuid sellele vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13
annaabi.ee 
