kui kohaliku valimiskomisjoni liige seda lubas. Nii võisid soovijad valida paljudes valimisringkondades. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 57, 58) 1 "Rahva Hääl" kirjutas oma 14. juuli juhtkirjas selgelt ähvardades: "Valimistele mitteilmumine loetakse eriti mõtlematuks teoks. Praeguses olukorras peame me passiivset suhtumist vaenulikkuseks töörahva vastu. Passiivseks jäävad need, kes ei poolda töötegijaid"..... "Eraomandit ei puuduta", "Eesti poliitiline sõltumatus jääb alles" need olid valimiskampaania juhtlaused. "Need, kes ütlevad, et juhtub midagi sellist, on provokaatorid, kes tahavad võõrandada rahvast valitsusest, ja neid tuleb karistada". Seda sõnumit korrati jätkuvalt ajakirjanduses ja raadios... (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63)
Mõte on selles, et tegu on kogukondliku sõjaga, mis leiab aset riigi sees ja kestavad statistiliselt 6 korda kauem kui riikidevahelised sõjad. Kuna mängus on grupiidentiteedi ja võimu fundamentaalsed probleemid, on nende puhul raske leida lahendust läbirääkimiste ja kompromissi teel. Veajoone sõjad on paljudel juhtudel ikka ja jälle puhkevad sõjad, mis võivad puhkeda massiliseks vägivallaks ja seejärel soikuda madala intensiivsusega sõjategevuseks või vaenulikkuseks, mis võib igal hetkel uuesti plahvatada. Peaaegu kõik need konfliktid on toonud endaga kaasa tapetutest märksa suurema arvu põgenikke.4 Paljud neist kaasaja sõdadest on vaid viimaseks raundiks pikaajalises veriste konfliktide ajaloos. Sama olukord on ka Sudaanis, kus sõda puhkes 1956. aastal, kestis 1972. aastani, mil saavutati kokkulepe millega Sudaani lõunaosale anti teatav autonoomia, ent puhkes siis uuesti.5 Alanud demokraatliku tee katkestas juba 1958. a. 17. nov
seatakse kahtluse alla teise osapoole pädevused ning vohava konflikti puhul tunnetatakse teist osapoolt moraalselt kõlvatuna ja rikutuna. Emotsionaalsel tasandil loob eelarvamus usaldamatuse, kahtlustamise ja vältimise. Eelarvamus pärsib lähedasi ja usaldavaid suhteid. 14 Seega eelarvamused eemaldavad inimesi üksteisest, leides ja luues konfliktis soodsa pinnase mittemõistmiseks, eemaldumiseks ja vaenulikkuseks. Sisuliselt tähendab see konflikti eskaleerumist. Kord väljakujunenud eelarvamusi on väga raske muuta, samas pole see aga võimatu. Eelarvamuste ületamine ja muutmine tähendab sageli konflikti lahenemist. Seal, kus taastuvad suhtlemine ja usaldus, muutuvad vastastikused hoiakud tegelikkusele vastavaks, konfliktid leevenevad. Eelarvamuste taandumine võib toimuda erinevatel viisidel. Koostöökogemused ühise eesmärgi nimel vähendavad eelarvamusi ja lähendavad suhteid