käsilaste tegelikuks eesmärgiks on külvata südamesse kahtlusi, mis viimaks lahutavad inimese Jumalast ja põhjustavad hinge hukkamineku. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja religiooni vahel endistviisi haigutavat ületamatu kuristik. Kas see ongi määratud nii jääma või leiduks siiski võimalusi ja häid põhjuseid vaenuleeride lepitamiseks? Mina isiklikult arvan,et ei sest teaduse andmed on avalikud ja korduvalt kättesaadavad.Aga religioonis on meie sisekaemused ja maailma tõlgendused.Teaduse küsimus võiks olla kuidas? Religiooni aga miks? Teaduses on autoriteediks loogiline kooskõla ja eksperimentaalne korrektsus.Religioonis hoopis jumala ilmutus ja valgustatud inimesed.Teadus ja religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse
geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. “Romeo ja Julia” Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest. “Pähklipureja” Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud
mitmekülgsus. Joonis 4. "Romeo ja Julia" Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia(joonis 5), hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest. Joonis 5. 8 "Pähklipureja" Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida
Kuigi sõdu oli tegelikult mitu, kasutatakse terminit 'Inglise kodusõda' siiski enamasti ainsuses. Mõned ajaloolased, eriti marksistid, on kasutanud ka mõistet 'Inglise (kodanlik) revolutsioon', mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised
annaabi.ee 
