kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa. Pildil CRECY LAHING Inglise sõduri varustus sõjas Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU Ka 1356 aastal toimunud Poitiers´i lahingus said prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu tulemusel läks inglaste kätte suur osa Edela Prantsusmaast. Pildil Poitiersi lahingumöll MUST SURM JA ZAKERII XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine MUST SURM Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati
naised. Nii juhtus ka teiste vallutatud aladega, kus koheldi vallutatuid jõhkrusega ja vallutatud linnadest võeti ära kõik väärtuslik. Kohad kust mongolid olid ülekäinud sarnanesid kõrbega . 9 · Delal-ed-Dini seitsmeaastasel pojal võeti rinnust süda välja ja see söödeti koertele, sest khaan tahtis vaelaste soo juurtega väljakiskuda. KHAANI PARIMAD VÄEPEALIKUD Debee-noinon oli uhke, enesekindel, äge. Ta arvas, et ta ei lase kusagil märgist mööda, kuna tabab jooksvat suslikut noolega pähe kahekümne sammu kauguselt. Oma osavuse ning tormakuse pärast antigi talle hüüdnimi ,,Debee"- nool. Selle nime all tunti teda kogu malevas, kuigi ta tõeline nimi oli teine. Ta kerkis esile lihtsate nukerite ridadest. Ning lõpuks sai temast khaani suur väepealik
I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea Tsikaadid on jässaka keha, suurte liitsilmade, lühikeste tundlate ja hüppejalgadega putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked. Sugukonna esindajatest elab Eestis küürtirt Centrotus cornutus. Eestis üle 300 liigi. Kirjandus: Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid. Homoptera: Cicadinea I. Tallinn
annaabi.ee 
