Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Haridus- ja Teadusministeeriumi andmeil oli 2005/2006. õppeaastal Eestis 181 822 õpilast (Ülevaade üldharidusest, 14.02.07). Lihtne arvutus ütleb, et sellise arvu õpilaste hulgas võiks teoreetiliselt olla kooliealistest ~ 364 kuulmislangusega õpilast. Ka eriharidusasutuses käib suhteliselt palju kuulmislangusega õpilasi. Eestis tegutseb praegu kaks kuulmislangusega õpilastele suunatud erikooli Tartu Hiie Kool ning Tallinna Heleni Kool. Reilsoni (2005) andmeil käib vaegkuuljatest lastest eriharidusasutuses ~ 230 õpilast. Nagu selgub, on täpne Eesti kuulmislangusega õpilaste arv teadmata. Vahemikud kõiguvad 50 1831 õpilase vahel tavakoolides. Lisaks käib suur hulk kuulmislangusega õpilastest ka Suhtumine kuulmislangusesse 10 eriharidusasutustes
Analüüsioskused on paremad kui sünteesioskused. Lahti osatakse võtta aga kokku ei osata panna. Sõnad on objekti juurde käivad tunnused, ei ole üldistavat funktsiooni. Tähelepanu Kõrgenenud tähelepanu perifeersele nägemisinfole. Info, mis jääb fookusest välja. Metatunnetus Eakaaslastest madalamal tasemel, kuid kohasel õpetamisel on arendatav. Vaegkuuljatest laste areng - Motoorne areng võib mõnevõrra hilistuda. - Osa lapsi õpivad oma kuulmisjääki ise kasutama, kuid enamikku tuleb selleks õpetada. - Kuulmisaistingute ebatäpsus häirib tajude arengut. Alla 3a lapses tekitavad helid pigem segadust (laps on rahutu, kergesti ärrituv), sest ei seostu nägemise ja kuulmise teel saadud info. - Lalina järgselt kujunevad sõnad, mis kipuvad olema algvormis, kõnet võib olla palju, kuid see on ebaselge ja mitte grammatiline.