Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid võivad olla ka seal, kus voolab läbi jõgi või asub järv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on väga lühikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sängid järel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraazid. Need on kujutised objektidest, mis asuvad teistes kohtades või ei eksisteeri üldse. Kõrbes on miraazid üsna tavaliseks nähtuseks. Kui nähtavat objekti ei ole üldse olemas, siis on miraazi põhjuseks tavaliselt kuumuse või janu tõttu tekkivad psüühhilised häired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nähakse, siis on selle põhjuseks atmosfääri olud. Kuuma ja külmema õhu kokkupuutumise tõttu valgus murdub ja seetõttu
moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid vivad olla ka seal, kus voolab lbi jgi vi asub jrv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Krbest jgesid ei alga, kuid nad vivad sealt lbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on vga lhikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sngid jrel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraaid. Need on kujutised objektidest, mis asuvad teistes kohtades vi ei eksisteeri ldse. Krbes on miraaid sna tavaliseks nhtuseks. Kui nhtavat objekti ei ole ldse olemas, siis on miraai phjuseks tavaliselt kuumuse vi janu tttu tekkivad pshhilised hired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nhakse, siis on selle phjuseks atmosfri olud. Kuuma ja klmema hu kokkupuutumise tttu valgus murdub ja seetttu vivad kaugel asuvad esemed olla nhtavad palju lhemal.
oaasid. Oaasid võivad tekkida ka jõgede äärde (Niiluse ääres asub maailma suurim oaas) ja allikate juurde. Kõrbest ei alga ühtegi jõge, kuid nad võivad sealt läbi voolata (Colorado, Volga). Mõned jõed ei kuiva kunagi, teistest jäävad kuivad voolusängid, mis täituvad veega ainult pärast piisavalt suurt vihma ja sedagi väga lühikeseks ajaks. Selliseid voolusänge nimetatakse erinevates paikades erinevalt. Austraalias kutsutakse neid kriikideks (creek) ja Aafrikas, Araabias vadideks. Järvi leidub kõrbeis sellistes kohtades, kus sajab rohkem või ei saa vesi nii kiiresti pinnasesse imbuda. Siiski on kõrbejärved suure aurumise tõttu ajutised ja on suurem osa ajast soolaväljad. Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud
annaabi.ee 
