rahvaste tavandis oluline. Paljude jaoks on oluline praegugi. Pole põhjust aravata, et selline tava ei võiks meil olla vana aastatuhandeid. Näiteks kaugetel hõimlastel mansidel on vähemalt kolm ema - sünnitaja, ämmaemand ja nime andja ema. Risti sõna on arvatavasti jõudnud maakeelde vene vanausuliste vahendusel kaua aega tagasi. Ristimärgil pole aga meie varrude tavandis tähtsust ning kristlik ristimine haakub sellega kunstlikult. Ristiema ja -isa kutsutakse maakeeli vaderiteks. Selles sõna osas on aga selgusetu, kas tegu võib olla keskaegse alamsaksa laenuga. 8 Kasutatud allikad http://delfi.ee/persoon/mehejutt http://www.perekool.ee/index.php? id=43747&class=forum&action=post&post=1427683 9
Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid
Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad osaleda armulaual, ainult neid võib laulatada ning ainult nemad võivad olla ristivanemaiks ( vaderiteks). Luterlus on küll protestantismi suurim, kuid mitte ainuke haru : 1. Käremeelsemalt kui Luther töötasid usupuhastuse heaks Zürichi jutlustaja Jean CALVIN. Õpetused said aluseks r e f o r m e e r i t u d ehk k a l v i n i s t l i k e l e kirikutele. Jumalateenistust lihtsustati otsustavalt asjalikkuse suunas. Reformeeritud kirikud on koguduste liidud, erinevalt luterlusest puudub neil piiskopiamet. 2
annaabi.ee 
