Poksviirused Struktuur. Suurimad viirused, peaaegu valgusmikroskoobiga nähtavad: 250 · 300 nm. Ümbrisega. Kuju ovoidsest tellisjani. Virionis palju ensüüme, k.a. DNA-sõltuv RNA polümeraas, mis lubab viiruse mRNA sünteesi toimumist tsütoplasmas. Terve replikatsioonitsükkel tsütoplasmas. Seetõttu vaja ensüüme mRNA ja DNA süntesiks endal. Viiruse genoom lineaarne kaheahelaline DNA. Genoom vaccinia viirusel 86000 aluspaari. Nukleokapsiid, seda ümbritseb core membrane, siis välismembraan, siis ümbris. Epidemioloogia. Rõuged ja molluscum contagiosum on rangelt inimese viirused. Teiste poksviiruste inimesele olulised looduslikud peremehed on teised selgroogsed (nt. kariloomad), need infitseerivad inimesi ainult juhuslikul või tööga seotud kokkupuutel, on zoonoosid.
Vaginaalse sünnituse korral on risk nakkust saada suurem kui keisrilõikega sünnitades. Rinnapiimaga nakatumise risk on 722%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini. VAKTSIIN on vahend kunstlikult kujundamaks immunoloogilist mälu. Esimeseks vaktsiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas poissi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes (1798). Tänapäeval on vaktsiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema
faktoritest. Vaginaalse (tupekaudse) sünnituse korral on risk nakkust saada suurem kui keisrilõikega sünnitades. Rinnapiimaga nakatumise risk on 722%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini. 27. Vaksiinid Vaksiinid on vahend kunstlikult kujundamaks immunoloogilist mälu. Esimeseks vaksiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas 13-aastast poissi James Phippsi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes. (14. 05.1798.a.). Järgmised vaksiinid tulid kasutusele ca 80a pärast. L.Pasteur töötas välja vaksiinid loomade siberi katku (1881) ja marutõve (1884) vastu. Seejärel vaksiinid tüüfuse ja kooler(1896) ning katku (1897) vastu. Tänapäeval on vaksiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse enne töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline
annaabi.ee 
