nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused. Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad. Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. Tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Tööstuspööre mõjutas inimeste igapäevaelu küllaltki mitmeti: hakati käima vabrikutes tööl, koliti linnadesse, hakati teenima kindlat palka, tööliste eluolu halvenes ja inimestevahelised suhted halvenesid. Inimesed pidid lahkuma
Uusajal tekkis palju muudatusi nii ühiskonnas kui ka maailmas. Tekkisid uued suunad ja voolud. Üheks põhijooneks uusajal oli linnastumine ehk urbaniseerumine. Inimesed kolisid maalt linna, et saada paremaid töökohti. Selle põhjuseks oli kindlasti masinatööstuse areng, sest üha rohkem hakkasid masinad asendama inimesi ja nii tekkis ka maal töö puudus. Linnaühiskond mõjutas oluliselt palju inimeste suhteid. Järjest tähtsamat osa hakkas edendama vabrikukollektiiv. Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas. Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elavad isikud, kes kasutavad ühist raha- või
üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli ka trantsport. Rikkamad inimesed käisid tööle oma tõlla või voorimehega, kuid vaesemarele ei olnud see taskukohane. Nad pidid käima tööl jalksi ning see võttis palju aega. Kuid 1870. aastal hakati kasutama hoburadteed ehk hobutranmi, pöörde tõi elektritramm 1890. aastal. Kahanes tunduvalt ka perekonna, kiriku ning traditsioonide roll- eriti noorte inimeste seas. Järjest tähtsamaks muutus vabrikukollektiiv. Uueks olustiku oleks kujunes ühelt poolt alkoholism ja prostitutsioon, teiselt poolt aga paranesid aga kooliolud ning arstiabi. Inimeste elu muutus kergemaks. Mida aeg edasi seda rohkem mugavusi oli võimalik neil endale soetada. Tekkisid vabrikud, kus said paljud inimesed tööd, nad said raha mille eest nad said lubada endale luksust ja mugavaust. Negatiivne selle juures oli see, et linna kolis
kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h Voolav vesi, kanalisatsioon, WC Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Transport Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km). Industriaalühiskonna tähtis lüli, sest rongiga oli võimalik vedada suurtes kogustes korraga toorainet ja valmistoodangut. 1830. aastal algas tormiline raudteede ehitus Euroopariikides. 1870
annaabi.ee 
