veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese vooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse allavooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse ülesvooluga tehismärgalapuhasti, kombineeritud tehismärgalapuhasti. Töö põhimõttest pole pointi kirjutada, need vväga retsid, aga panen lingi https://et.wikipedia.org/wiki/Tehism%C3%A4rgalapuhasti horisontaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte Maa-aluse horisontaalvooluga tehismärgalal puudub vabavee pind, reovee vool esineb taimejuurte juures. Selle tulemusena on süsteem efektiivsem talvel, ei meelita ligi moskiitosid ja vajab väiksemat maa-ala (510 m2). Märgala põhjas on äravoolutorud, mis võivad kergelt ummistuda. Suuremate veehulkade puhul kasutatakse tavaliselt kombinatsiooni vertikaalvoolulise märgalaga. Kasutatakse musta ja halli vee segusid, kuna siis suudab märgala paremini töötada.
3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on kevadeti olulised hanede ja valgepõsk-laglede toitumis- ja puhkealad, rannikulindudele pakuvad aga sobivaid pesitsuspaiku. Ranniku- ja rannaniitude vaatlemiseks sobivad Keemu, Haeska ja Jugassaare torn. Roostik Roostik levib ligi 3000 hektaril Matsalu lahe madalas idaosas ja rannikul. Roostik oma vabavee- alade ja roostikuvaheliste jõekanalitega on peatuspaigaks hanedele ja luikedele ning kümnetele tuhandetele partidele, vartidele ja laukudele, samuti pesitsusalaks vee- ja roostikulindudele. Roostikule saab lähemalt pilgu heita Penijõe vaatetornist. 7 RÕNGASTUSKESKUS Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis
pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud
protsesse looduslikele lhedastes ssteemides. kotehnoloogiat iseloomustavad jrgmised tunnused: 1) orgaanilise aine ja biogeenide ringlemine (korduvkasutamine) 2) rajatud objekti ehitamise ja ttamise minimaalne mju keskkonnale 3) kasutatakse kossteemide isepuhastumisvimet 4) kasutatakse taastuvat energiat 5) objekt sobib maastikku. kotehnoloogilised heitvee puhastusseadmed vib jaotada kolme rhma: 1) pinnasssteemid -heitvett kasutatakse pldude niisutamiseks 2) tehismrgalad, mis omakorda jagunevad vabavee-ja pinnaveessteemideks 3) vesi-taim ssteemid Taimestik-pinnasfilter (pinnaveessteem) Taimestik-pinnasfilter (tehismrgala, lodupuhasti) on ssteem, mis koosneb taimedest, pinnasest ja torustikust. Selles ssteemi puhastusefekt phineb voolava vee isepuhastumispotentsiaalil ja pinnase filtreerival toimel. Taimestik-pinnasfiltri komponendid: 1) pealmine osa on liiv ja kruus; siin toimub orgaanilise aine aeroobne lagundamine 2) alumine osa on pinnas (enamasti ehitusobjektidelt), mis on vees;
annaabi.ee 
