aastast, kui Belgradis toimusid esimesed võistlused maailmameistritiitli pärast. Võitjad selgitati ujumises, vettehüppetes, meeste veepallis ja uudsel alal kujundujumises. Järmine ujumise MM toimub 2009. aastal Roomas, Itaalias. Tegemist on 13. ujumise MM-ga. Ujumisvõistlusi korraldatakse vaba-, rinnuli-, selili-, liblik-, kompleks- ja kombineeritud teateujumises. Võistlustel starditakse enamasti pukilt vette hüpates, seliliujumisel starditakse vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes valitses pikkadel vabaujumise distantsidel (400 ja 800 m) ebatavaliselt pikka aega peaaegu võitmatult seitse aastat. Ta sai neli olümpiavõitu ja tema 800 m maailmarekord, mis on püstitatud 1989. aastal, on siiani ületamata. Kompleksujumisel vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi tagand järgmises järjekorras:
4. Ujuja minimeerib takistuse, hoides pead all ja tuharad üleval. Pole vahet, mida ujuja teeb ujudes - kui pea tõuseb üles (on liiga kõrgel), siis vajuvad tuharad alla. Et maksimeerida vees jõudu minimaalse takistusega, peab sportlane hoidma selja lameda. 5. Puusad peavad liblikujumisel ja rinnuliujumisel enne kätega väljatõmbe (haarde) sooritamise alustamist olema kõrgel. Kui puusad pole tõstetud, siis sportlane tõmbab end pigem veelainesse (ülespoole) kui edasi. Seliliujumisel ja vabaujumisel peaksid puusad roteeruma (pöörlema) enne kui käsi alustab tõmbetegevust. Kokkuvõtteks 1. Õpetamisel peab keskenduma kõigepealt tehnikale ja põhitõdedele. 2. Tehnika õpetamisel keskenduda tõukejõu suurendamisele ja takistuse vähendamisele. 3. esmaslt saavutada maksimaalne tõmbepikkus ja seejärel optimaalne tõmbepikkus. 4. Kasutada käelabadega aerutamise harjutusi, et parandada ujuja labakäte veetunnetust. 5. varuda õpetamiseks piisavalt aega. 6
sirutatult. 5 2. VABA- EHK KROOLIUJUMINE Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt mõeldakse vabaujumise all krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Erinevate kehaosade töö vabaujumisel: Jalgadetöö: Jalad sooritavad vahelduvaid lööke üles-alla; Jalalöök algab puusast ja tehakse kogu jalaga; Allalöögi ajal kõverdub jalg kergelt põlvest; Üleslöök tehakse täiesti sirge jalaga; Jalapöiad on lõdvad ja kergelt sissepoole pööratud; Jalgadetöö toimub tervenisti veepinna all. Kätetöö: - Krooliujumises saavutatakse käte abil rohkem kui 2/3 ujujat edasiviivast jõust.
annaabi.ee 
