-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse. Tihti aga ei suudeta arvestada ka konkurentsiga ning omanik võib kanda seetõttu suuri kulutusi. Olen arvamusel, et eraomand on siiski vabaturumajanduses kasulik, sest õige majandamise korral toob suurt tulu. Teiseks iseloomustavad vabaturumajandust kaubad ja turg. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. Turu puhul jõuavad kõik kaubad tarbijani ostu ja müügi teel. On positiivne, et tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. Veel iseloomustab sellist majandusliiki vaba konkurents ehk kauba mitmekesisus. Ostja valib, mida tema eelistab pakutud valikuvariantidest
Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat saada; riietume selleks, et saadud energiat soojuskaona mitte raisata ning ilmakahjustustele vastu seista; ehitame hooneid selleks, et tunda ennast turvaliselt väliskeskkonna mõjude ja ohtude eest jne. Ometigi on vajaduse kategoorias lisaks ratsionaalsele küljele ka väga tugev emotsionaalne aspekt, mis seostub naudingutundega, meelehea ja rahuloluga. Siinkohal astubki mängu konkureerivas vabaturumajanduses tarbijatele-valijatele teenuseid või kaupu pakkuvate müüjate võitlusarsenal: iga tootja huvi on oma kasumi suurendamise eesmärgil näidata, kuidas tema toode annab ostjale lisaks füüsilise vajaduse rahuldamisele (saab kõhu täis, sooja riide ümber, kiiresti ja turvaliselt ühest kohast teise liikuda jne) ka hulga lisatarbimisväärtust. See täiendav osa, mille inimene koos kaubaga ostab, on nauding. Ja kuna
1.november 2011 Riigi majandusressursid pt 5.1 Inimeste vajadused ja ressursid · Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele · Probleem: piiratud ressursid · Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase? o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne Negatiivsed küljed: konkurents puudub, kannatab kvaliteet; riiklik efektiivsus
Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda, kujuures tööturu tingimused on pidevas muutumises, pidevas arengus. Seetõttu vajavad ka tööturu mehhanismid pidevat täiustumist. 1.3. TÖÖTURU PÕHIKOMPONENDID Tööturu põhikomponentideks on müüdav kaup (töövõime), sellega turul toimuv (ostmüük) ning kauba hind. 1.3.1. TÖÖ MÜÜMINE Tööturu seaduse kohaselt kehtib vabaturumajanduses igaühel võimalus enda töövõimet (tööjõudu) müüa, saades vastutasuks võimaluse rahuldada oma vajadusi, täita soove ja parematel aegadel isegi soovunelmaid. Töövõimet turule toov inimene soovib leida oma haridusele, oskustele ja kogemustele rakendust, et ära elada, lapsed üles kasvatada ja kindlustada endale väärikas vanaduspõlv. Veel parem, kui tal õnnestub seejuures ennast teostada ning tõestada endale ja ühiskonnale oma töö väärtuslikkust mitte ainult rahalises
annaabi.ee 
