Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see, mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme
. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? Vabadus esteetikas: vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema väljendusvabadus
oma ilmutuse. Väljavalitus ei tähenda eelisseisundit, vaid tähendab seda, et juudid on näidis rahvas teistele inimestele. See väljendub põhiliselt selles, et kuidas elatakse. Judaismis puudub religioone misjonitegevus ehk puudub oma usu levitamine. 3) Õiglane tasu ja karistus pärast surma usutakse, et jumal on õiglane kohtumõistja, kuid ka halastav isa ja kuna inimene sai elu jumalalt kingitusest, siis inimene vastutab ka oma elu eest ning inimese teod on seotud inimesele antud vabatahtega võib valida teha head või teha kurja. 4) Messias (Hamasia, heebrea keeles võitu, salvitu) lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale ning juudid siiani ootavad messiase tulekut ning teatakse kust see tuleb ja mis enne seda veel tuleb. Kreeka keeles on messias Heristos kristlased usuvad, et Jeesus oligi see messias, kuid vanad juudid seda ei tunnista. * Pühad 1) Sabat iganädalane püha, mis hakkab reede päikese loojangust ja lõppeb