eesriiet ja langes alles 1989. a. Külm sõda Kolmandas maailmas: tähtsündmusi Võitlus ülemvõimu pärast Kolmandas maailmas ägenes pärast II maailmasõda. Ühelt poolt oli küsimus seniste positsioonide säilitamises ja kahe maailmasüsteemi vastasseisus, kuid teiselt poolt üha rohkem ka tooraineressurssides. Nii toetasid Nõukogude Liit ja teised idabloki riigid salaja või avalikult nii raha, instruktorite kui ka relvadega erinevaid rahvuslikke vabastusliikumisi, mille vastutasuks valisid paljud riigid iseseisvudes ,,sotsialistliku arengutee". Erinevate toetuste ja garantiide abil otsis Kolmanda maailma riikidest liitlasi ka USA, Suurbritannial ja Prantsusmaal oli seal traditsiooniline mõju koloniaalajast. Nõukogude teoreetikud töötasid muuhulgas välja teooriaid selle kohta, kuidas Aafrika riigid jõuaksid võimalikult kiiresti ühiskonna ,,sotsialistlikku arengufaasi". Teooriatel
Rahvusvahelisest Komiteest; Rohkem kui 125 riigi Punase Risti Ühingust; Punase Risti Ühingute liigast; Rahvusvahelise Punase Risti Kongressist – viimasel osalevad lisaks Punase Risti organisatsiooni nimetatud osadele ka riigid. Kongressi ülesandeks on rahvusvahelise humanitaarõiguse edasiarendamine. Kongressi töö tulemusena tekkisid Genfi konventsioonidele lisaprotokollid. § 7. Vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke kaitsta, võivad riigid astuda mässulistega suhetesse. Sellist suhtesse astumist aga loetakse
Sotsiaalnõukogu sõlmib ÜRO põhikirja artikli 71 alusel valitsusväliste organisatsioonidega kokkuleppeid. Mässulised. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke kaitsta, võivad riigid astuda mässulistega suhetesse. Sellist suhtesse astumist aga loetakse rahvusvahelises õiguses juba teise poole õigussubjektsuse de facto tunnustamiseks. Vabastusliikumised. Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Etnilised vähemused nt baskid, tsetseenid. Nende rahvusvahelisõiguslik seisund sõltub samuti erinevatest teguritest. Näiteks on selliseks tunnustamiseks etnilise vähemusega lepingu sõlmimine
annaabi.ee 
