- Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel.
2 m ( + 1) Ribialuspinna temperatuur kahepoolsepoolse ekraani korral 1 2 tra = ttk + 2 µra qmax + s 12-15 2 m ( + 1) 22. Vabaringlus, vabaringlus e kontuur, ringlusarv. A B Joonis 5-7. Katla töökeskkonna liikumise skeemid vabaringlusega A ja mitmekordse sundringlusega B katlas Vabaringlusega kateldes ringleb töökeskkond veeaurusegu ja vee tiheduste erinevuse tõttu langev ja tõusutorudes. Mitmekordse sundringlusega kateldes ringluspumba toimel. Otsevoolu kateldes pumpab vee ja auru läbi katla küttepindade toitepump. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning
projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: · väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, · keskmise 9,7 21 kg/s, · suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: · madalrõhu kuni 1,4 MPa, · keskrõhu 2,4 - 3,9 MPa · kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad
·toitevee nimitemperatuur on toitevee nimitemperatuur ökonomaiseri ees, ökonomaiseri puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: ·väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, ·keskmise 9,7 21 kg/s, ·suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: ·madalrõhu kuni 1,4 Mpa, ·keskrõhu 2,4 - 3,9 Mpa ·kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: ·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga ·mitmekordse sundringlusega ·otsevoolu katlad Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti. Põleteid liigitada gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütusepõleti - pelletipõleti. Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus.
annaabi.ee 
