riik sõjas erapooletuks •kardeti enamlaste võimuhaaramist 4.3Maapäeva otsus kõrgemaist võimust 15. november 1917 jõuti vastu võtta otsus kõrgemaist võimust. Maapäev kuulutas enda kõrgemaiks seaduslikuks võimnuks, kellel ainuõigus määrata eesti saatust. Jätkas salaja tegutsemist mp vanematekogu. Eesmärk- Eesti riigi väljakuultamine ja vabaneda enamlaste võimust 4.4Ev väljakuulutamine- 24.02 eesti vabariii väljakuulutamine tallinnas Pk poolt, Pk jõudis vastuvõtta 5 päeva käsu: ev kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, lootuses, et sasksa väed ei tungi eestisse, moodustati ajutine valitsus, mille esimees K. Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska 4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki,
sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne. diktatuuril võib olla erinevaid tüüpe. üksikisiku, grupi ja sõjaväeline diktatuur. Riigi vormid Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik
mingi seaduse välja töötamiseks, on ka kasutatud, kuid mitte väga sageli). · Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks: o Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus, enamus seaduseid ongi valitsuse poolt algatatud, sest ministeeriumite näol on valitsusel selle jaoks aparaat olemas. o Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta avaldab valitsusele umbusaldust, siis võib vabariii president peaministri ettepanekul riigikogu laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised, see on vastukaaluks riigikogu poolsele umbusaldamisele o Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega, ehk esitada ultimaatumi, kas seadus või me astume tagasi. o Presidendile kuuluv vetoõigus, ehk presidendi õigus jätta seadus
annaabi.ee 
