surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust. Tartu kunstikool pallas, tallinna riiklik kunstitööstuskool. 8)milliseid avangardistlikke mõjusid oskad vabariigiaegsete kunstnike juures leida? 9)kes oli selle aja silmapaistvaim graafik?Arno Brekker. 10) millistesse tüüpidesse võiks jagada 30. aastate eesti maalikunstnikud? nimeta sulle meeldinud kunstnik. erineti ühiskondlike esteetiliste põhimõtete poolest- esimest tüüpi, teist, kolmandat tüüpi kunstnikud, esimene silmarõõmu-maalijad, teine valisid motiiviks vaesema rahva elu, kolmas-valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Adamson Erik,Nikolai kummits, Juhan nõmmik.
kõigile itaalia elanikele rooma kodakondsus. 2) triumviraad (crassus-langes aasias, pompeius- vallutas väike-aasia, caesar- gallia vallutamine) pompeiuse ja caesari vahel kodusõda mille tagajärjel caesar sai diktaatoriks, kuid hiljem tapeti senati koosolekul. 3) antoniuse ja octaviuse vastasseis. antoniust toetas kleopatra. said lüüa octaviuse käest ning tapsid end mõlemad koos. octavius allutas vahemeremaad ja lisas need rooma riigiga. Keisririik rahuajal:Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide ametivõim ning sõjaväeline võim. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser
Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud Pannoonias, Traakias, Gallias, Britannias ja Palestiinas. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt
Väeosadel oli õigus välja kuulutada oma keisreid. Selliselt ametisse sisseseadnu pidi võitlema teiste sarnaste ametisse nimetatud keisritega, mistõttu jäi nende valitsemisaeg võrdlemisi lühikeseks.37 Rooma õiguse arengu jaoks tähendas kirjeldatud ajajärk aga mandumist. Varase keisririigi ehk printsipiaadi perioodil ei olnud valitsemine oma olemuselt veel autokraatlik. Keisri tsiviil- ja sõjaväeline võim põhines tõsiasjal, et ta koondas enda kätte tähtsamate vabariigiaegsete magistraatide ametivõimu. Keisri valitsemistsooni kuulusid lisaks provintside ja rahanduse haldus, talle allusid sõjavägi ning ametnikud. Vormiliselt oli küll kõrgeim võim senatil kuid seegi allus keisrile. Hiljem anti provintsiaalidele kodaniku õigused ning ajapikku paranes provintside majandus. Aja möödudes lõid provintsid aga kodusõdade tulemusel impeeriumist lahku.38 Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja
"instrueerijaid" ja kaastöölisi, kes omasid varsti toimetustes rohkem võimu kui väljaandja ja peatoimetajad kokku. Esialgu taheti, et endised ajakirjanikud uue võimuga koostööle asuksid. Need, kes avalikult deklareerida julgesid, et nad kommunistidega koos töötada ei taha, kadusid jäljetult, näiteks ajalehtede korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke tegelasi, nagu TASSi korrespondendid, kellel olid sidemed julgeolekuorganitega. Vabariigiaegsete eesti ajakirjanike andmeid koguti ja kasutati nende vastu, ka nende lähedasi hirmutades. Võib niisiis väita, et Nõukogude okupatsioon algas just infovahendite hõivamisega. Raadio ülevõtmist 21. juunil 1940 on tolleaegsed raadiomehed kirjeldanud kui "räuskavate kommunistide" diktaati relvade ähvardusel. Õhtuste päevauudiste ajaks toimetati ETA sõnumeid päevastest sündmustest (miiting Vabaduse väljakul, rongkäik Toompeale ja Kadrioru lossi ning poliitiliste vangide vabastamine)