Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad eestlased ja lätlased. Johan Skytte mälestusmärk Tartus Riigikohtu hoone ees Perekond Ta abiellus 5. jaanuaril 1605 soti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649). Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte, ning tütred Vendula ja Anna. Perekond Bengt Skytte oli 16551656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner ja Tallinna asehaldur. Jakob Skytte aga Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) üliõpilane ja 16321633 ka esimene rektor Tema vend Lars Skytte oli Nyköpingi linnapea ning hiljem Stockholmi ja Uppsala lossi asehaldur.
20. sajandi lõpul talletatud loo tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida, kuid legendaarsest prouast oli olemas vähemalt üks portreemaal, mille fotokoopia on säilinud Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Tõenäoliselt jäi ,,kurja prouana" rahva mällu 2 Peter Gustavi poja, maanõunik Karl Otto von Stackelbergi (1797- 1865) abikaasa Wilhelmine (Minette ), sündinud vabapreili von Ungern- Sternberg (1804- 1881), kes oli ühtlasi oma mehe nõbu. Koos aiandusarhitektide ja adnikega tegeles ta Riisiperes maastikukujundusega 19. sajandi keskpaiku, kokku seitsmeteistkümne aasta jooksul, täiendades ulatuslikult juba varem rajatud inglise stiilis parki ja laiendades tiike. Tegusa naise 100. sünnipäeval paigaldati parki tema auks mälestuskivi. Rahvajutud loovad Stackelbergi (kellest 20. sajandi lõpu
Muuga (Münkenhof) ja Piira (Piera) mõisnik. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. 20. mail/1. juunil 1838 abiellus ta Mõdrikus Mõdriku mõisniku tütre vabapreili Luise Auguste von Kaulbarsiga (18041882) ja neile sündisid tütar ja poeg Wilhelm Siegfried Stavenhagen (27. september / 9. oktoober 1814 Kuldga, Kuramaa 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja. Ta joonistas maastiku- ja linnavaateid Eesti ja Läti aladel, ning on loonud ka portreebüste. Ta õppis 1834 Peterburi Kunstide Akadeemias, 1846 Maini-äärses Frankfurdis kujur Eduard Schmidt von der Launitzi (17971869) juures ja 1848. aastast
annaabi.ee 
