väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest) b) kahju • ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, • kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
pooridesse ja pragudesse Niisutuspõllundus - 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. Tähtsus: tähtsaim joogivee allikas, täiendab jõgede veevaru, taimed kasutabad, säilitab vee-elupaiku Kahju: kutsub esile soostumist, mõjutab maalihete teket, vesiliivade esinemine 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi all, nim surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademetest aurab tagasi õhku
toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurakevudes, kusjuures pinda, milleni ta tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas.
annaabi.ee 
