Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vabaneval" - 7 õppematerjali

Ioniseeriv kiirgus-el osakesed-tuumafüüsika rakendused
2
doc

Ioniseeriv kiirgus, el.osakesed, tuumafüüsika rakendused

Kuna plutonium on on isegi parem tuumakütus kui 235U o plutooniumi avastamine oluline muutus tuumaenergeetikas.AatompommPommi sisemuses on kaks poolkera kujulist 235U või 239Pu tükki ,mille mass on kriitilisest massist väiksem.Lõhkelaengute plahvatamisel peavad poolekrad kokku puutuma ja nende summaarne mass ületama kriitilse massi mille tulemusel algab ahelreaktsioon mille käigus vabaneb tohutu energiahulk.vesiku pommKergete tuumade sünteesil vabaneval energial põhinev pomm.Kergete tuumade sünteesiks vajalik temperatuur saavutatakse vesinikupommis selle sisse paigutatud aatomipommi plahvatuse tulemusel.Seega on vesiniku pommis ühendatud aatomipommi energia ja kergete tuumade sünteesil vabanev energia.kriitiline massLõhustuva aine väikseima mass,mille korral on võimalik ahelreaktsioon.radioaktiivse aine aktiivsus näitab,kui suur on ajaühikus lagunenud tuumade arv.Tähisa.Ühik Bq(bekrell)Aktiivse süsiniku

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Aine- ja energiavahetus
2
odt

Aine- ja energiavahetus

Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünteesil orgaanist ainet. (Samuti ka inimene) Nad ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil : elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Nad kasutavad üksnes orgaanilisi ühendeid energiaallikana. Viimaste oksüdatsiooniga vabaneval energial põhinevad heterotroofide kõik elutegevusprotsessid. METABOLISM Organismid hangivad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Tuumafüüsika kokkuvõte
2
docx

Tuumafüüsika kokkuvõte

kasvajate kindlakstegemine mitmesugustes organites. Ravitakse: võitlus mürgituse vastu, kiiritusravi (nt pahaloomuliste kasvajate kiiritamine), kilpnäärmeravi · Kriminalistika ­ aitavad kindlaks teha erinevad aineid, aitavad määrata inimesele kuuluvaid juuksekarvu ja sõrmejälgi Aatompomm ja vesinikpomm - mõlemad on tuumapommid. Aatompomm põhineb raskete tuumade lõhustamisel, vesinikpomm kergete tuumade sünteesil vabaneval energial -radioaktiivsus ­ ZAX* ZAX + -radioaktiivsus - ZAX -10 e + AZ+1Y ­ radioaktiivsus ­ ZAX 24He + A-4Z-2Y

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist
Aine-ja energiavahetus
2
doc

Aine-ja energiavahetus

Heterotroofid- organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org aine oksüdatsioonil.Suurem osa organismidest on h. Siia kuulub eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-, või kemosünteesil orgaanilist ainet. Ka inimene on h. H lagundavad toiduga saadud org ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks lähteainete saamiseks. H kasutavad energiaallikana üksnes org. ühendeid. Org ühendite oksüdatsioonil vabaneval energial põhinevad h kõik elutegevusprotsessid. Metabolism- organismides asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org ühendid lõhustatakse ensüümideabil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada kahte etappi:1)biopolümeeride hüdrolüüs (nt

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
Luuletaja referaat - Virve Osila
16
doc

Luuletaja referaat - Virve Osila

Metafoor: puudub Kordus: nägijaks sain Võrdlus: puudub Sisu: Kestmatu armastus, mis ei kestnud, aga ta on ikkagi õnnelik, et see oli. 6 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 37 9 *** Milleks minevikku kahetseda? ­ See, mis juhtunud, on juhtunud. Tagasi ei peaks küll tahtma seda, Mis on korra juba luhtunud. Kurvastusest tuleb lasta lahti, Murelgi on õigus olla prii ­ Vabaneval valul pole mahti Rohkem haiget teha niikuinii. Murest mullusest ei kerki kasu, Uusi võita tuleb; suuri, vähemaid... Üle õla aralt piiluda ei tasu ­ Tagurpidi käivad vähid vaid.7 Epiteet: vabanev valu, mullune mure, Isikustamine: kasu kerkib Metafoor: puudub Kordus: puudub Võrdlus: puudub Sisu: minevikul pole tähtsust 7 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 38 10 *** Lumeliblikatiibadel Muinasjutt maa peale laskus,

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Nõukogude liidu lagunemine
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris korraldati Lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestimaa laul" Rahvarinde eestvedamisel. Seal kõlas avalikkuse ees üleskutse oma riikluse taastamiseks, mis aitasid rahva ajaloomälu taastamist. Oluline osa oli tsensuuri kammitsatest vabaneval ajakirjandusel ja televisioonil, mis aitasid rahvani tuua minevikusündmusi. EKP'ga püüdis uuenenud juhtkond sündmustega sammu pidada asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslipu ja eesti keele kujutamist riigikeeleks. EKP

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi selle jaoks kalade seas Maismaaselgroogsete teke: Nende esivanemal, vanaaegkonna keskel, võisid vist olla vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest

Kategooriata → Vee elustik
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun