Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks. Gröönimaa mandriliustikust ja Põhja-Jäämere jääväljadest murduvad hiiglaslikud jääkamakad satuvad merehoovustesse ning hakkavad veteväljal triivima. Suured jäämäed ohustavad laevu. Tuntud on suure reisilaeva Titanicu uppumine pärast kokkupõrget jäämäega 1912. aastal. Kui palju
Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale, siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Miks talvel palju välku ei löö? Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk
aeg on 20-50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale, siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Enamasti aga ei jõua välgu ülemist otsa ümbritsev elektrilaeng tuhandiksekundi jooksul maha laaduda ja umbes kümnendiku sekundi pärast tekib uus ja pea sama võimas lahendus nüüd juba ette kuumutatud ja ioniseeritud kanalit pidi. Välgulahendus võib niiviisi korduda kuni kümme korda enne kui välgu ülemise otsa ümbrusesse kogunenud laeng ammendub. Eesti kliimas piirdub välk tavaliselt vaid 1-5 lahendustsükliga ja kestab kokku alla poole sekundi. Miks lööb välku
Ühe sammu aeg on 20- 50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale , siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub singjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad , sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandeks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Enamasti aga ei jõua välgu ülemist otsa ümbritsev elektrilaeng tuhandiksekundi jooksul maha laaduda ja umbes kümnendiku sekundi pärsat tekib uus ning pea sama võimas lahendus nüüd juba ette kummutatud ja ioniseeritud kanalit pidi. Välgulahendus võib niiviisi korduda kuni kümme korda. Eesti kliimas piirdub välk tavaliselt vaid 1-5 lahendustsükliga ja kestab kokku alla poole sekundi. Välkude esinemist geograafilist jaotust uuritakse
Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale, siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Enamasti aga ei jõua välgu ülemist otsa ümbritsev elektrilaeng tuhandiksekundi jooksul maha laaduda ja umbes kümnendiku sekundi pärast tekib uus ja pea sama võimas lahendus nüüd juba ette kuumutatud ja ioniseeritud kanalit pidi. Välgulahendus võib niiviisi korduda kuni kümme korda enne kui välgu ülemise otsa ümbrusesse kogunenud laeng ammendub. Eesti kliimas piirdub välk tavaliselt vaid 1-5 lahendustsükliga ja kestab kokku alla poole sekundi.
annaabi.ee 
