Purjus klient tuleks kiiresti salongist ära saada, näiteks kutsuda talle takso. Kui klient pole nõus lahkuma, tuleb kutsuda turvamees või kutsuda kohale turvafirma. Purjus inimesega pole mõtet hakata ise kemplema. Purjus olek on ainuke põhjus klienditeenindamisest loobumiseks. 8. Kuidas käituda, mida öelda, kui grupp soliidseid vanaprouasid pubis kaasavõetud alkoholi Tarbib ja midagi peale mahla ei telli? Alustan vabandamisega ning teavitan viisakalt ja abivalmilt vanaprouadele nende veast, et pubis ei tohi oma jooke juua. Joogid tuleb tellida pubist. Vanaprouadele ei tohiks tekitada piinlikku olukorda. 9. Mida teha, kui kliendi poolt tellitud toode ei jõua õigeks ajaks kohale. Kliendi ees tuleb vabandada. Kliendile tuleb selgitada viivitamise põhjuseid ning öelda, et tema probleemiga tegeletakse. Tuleb öelda tähtaeg, kuna tellitud toode kohale jõuab. 10
käitumisele probleeme, 2 last teevad Kiusamisega toimetulek; seda pidevalt, et saada ise vihaga toimetulek; tähelepnu. ebaõiglusega toimetulek; Vabandamisega saavad probleemide lahendamise hakkama osad lapsed. Ei oskus; käitumise taheta eriti vabandust tagajärgede paluda. aktsepteerimine, vabandamine.
kindrali vennale, muutub tema suhtumine koerasse. Ta ütleb, et tegu oli õnnetusega ja koer pole milleski süüdi. ,,Ametniku surm" Eksekuutor on teatris ja aevastab. Aevastusest pritsis sülge tsiviilkindrali kuklale. Eksekuutor hakkas kõvast närveerima sellepärast ja kukkus hirmsasti vabandama. Tsiviilkindral võtab vabanduse vastu, kuid eksekuutoril jääb sellest väheks. Ta läheb isiklikult tema juurde veel vabandama ja tüütab oma vabandamisega teda seni kuni tsiviilkindralil hing täis saab ja käratab ta peale, et ta minema läks. Tema jaoks oli asi juba ammu unustatud ja ta tahtis tööd edasi teha. Eksekuutor läheb koju ja sureb. ,,Naela otsas"-Mees tahab sõpru enda poole napsutama kutsuda. Koju jõudes näeb ta et koridoris on naela otsas tähtsa seisusega inimese müts. Mees ei julge edasi minna ja läheb sõpradega jooma. Proovib hiljem tagasi tulla, kuid naisel on ikka tähtis mees külas
Riigipäeva istungite vahepeal juhtis riiki Riiginõukogu. Kuningal oli Riiginõukogus kaks häält. Jäädes hääletamisel vähemuse poolele, pidi kuningas nõustuma enamuse sooviga. Vähemtähtsaid küsimusi võis kuningas otsustada kahe riiginõunikuga. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Ainukese tõsisema katse oma võimu suurendada tegi kuningas 1723. a. riigipäeval. Kuningat toetasid talupojad. Katse kukkus läbi ja lõppes vabandamisega Riigipäeva ees. Kuninga võimu piirati veelgi. Sellest alates jäi Frederik I kuni surmani 1751. a. konstitutsioonilise monarhina riigi esindajarolli. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) 1723. a. alates võeti talupoegade seisus siiski nö ``suurde salakomisjoni``, mis loodi eriti tähtsate asjade lahendamiseks. Komisjonide roll hakkas olema midagi tänapäeva parlamendikomisjoni rolli taolist tegelemine kindla valdkonnaga.