Peale selle pole mingisugust ametikõrgendust siin oodata, veab kui ei koondata veel," ütles mees vihastunult ja tõusis püsti, aga just siis helises mobiil. Andres vabandas, ütles, et tööasjad ning läks teise tuppa rääkima. "Nohh...kas sa rääkisid juba?" küsis naine telefonis lausa ründavalt. "Me ei ole veel vestelnud sellel teemal, lihtsalt sobivat hetke pole tulnud. Meil muud mured hetkel." "Sa aina vabandad ja vabandad, et pole sobivat hetke tulnud. Kui sa lihtsalt ei julge talle tõtt rääkida, siis ütlen talle ise selle näkku!" "Heaküll, ma räägin talle täna, ma luban." "Okey, ja vaata, et siis oma lubadust pead! Ma hakkan siin juba vaikselt hulluks minema. Sa lihtsalt ei tea mis seisus ma praegu olen." Mees lõpetas kõne ja naasis kööki Katreeni juurde. Too pesi nõusid ning koristas, olles selle juures maruvihane.
Kõige ahistatuma tunde jätab arvatavasti sunniviisiline inimkaubandus. Iga inimene võtab ahistamist oma moodi. Näiteks mina võtan füüsilist vägistamist tõsisemalt kui vaimset ahistamist. Vaimne ahistamine on inimeste vaheline läbi sõnade. Aga siiski kus maalt on naljatamine ja kus maalt algab ahistamine? Füüsilise ahistamise puhul on see kui kogematta lähed pihta ja palud siiralt vabandust, siis ei ole midagi, aga näiteks kui lähed hõõrud meelega kellegile pidevalt pihta ja vabandad siis on asi kahtlane ja seda võib juba ahistamisena võtta. Sama ka siis vaimse ahistamise juures, et viskad sõbra kulul nalja ja ning ei tee seda pidevalt ja meelega, vahest peab nalja tegema muidu on igav. Kuid kui iga päev käid ühe vama venda norimas, siis on see juba pidev vaimne ahistamine. Olen lugenud et algselt arvati füüsilise ahistamise juhtudel naista osasüüd. Ja väideti et naised on süüdi, kuna nad liiga väljakutsuvalt riides käivad
rahuvalve võib muutuda ühe riigi eesmärkide saavutamise vahendiks eurobürokraatia neutraliteet – tähendab võimalust minna eemale organisatsiooni üldisest suunast; pikaks ajaks pole kõigis küsimustes neutraalseks jääda kuigi hea; seda võib aeg-ajalt märgata tervete organisatsioonide käitumises üleüldse; ÜRO näiteks vabandad end välja sellega, et ei taha sekkuda siseasjadesse organisatsioon kui neutraalne info hoidja – infot kasutatakse ikkagi enda huvides, kui saadakse sellele ligi; volinik/vahekohtunik – nende roll paigutaja staatus – raha ümberpaigutamine enda kasuks; mõne riigid lihtsalt kasutavad organisatsioone ära kitsastes huvides 23.03.2010 ROde õigustest
Ja siis veel ühe lapse. Kui tähistasime kümnendat pulma-aastapäeva. Kui ostsime päris oma kodu. Kui sõlmisime eluaegse lepingu pangaga. Kui nägime esimest korda oma lapselapsi. ANN Siiralt kahju. FELIX Siiralt? Kas sa tead, mida tunneb su tütar? Mida tunneb su poeg? Rääkimata lastelastest, kes ei saa veel sellest aru, miks vanaema enam külla ei oodata. ANN Ma vabandan. FELIX Sa vabandad? Aga sa ei saa tegelikult aru, mis meie sees toimub. Mis minu sees toimub... Ma oleksin valmis selle vahejuhtumi unustama, kui sa ütleksid mulle praegu, et see pole tõsi. Et see oli üks loll nali. Et sa oled endiselt minuga ja vähemalt veel kakskümmend viis aastat või rohkemgi... Kuni surm meid lahutab. Felix joob oma jahtunud kohvi korraga lõpuni nagu kallaks klaasi konjakit kurgust alla ja tõstab käe.