teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal kasvas igatsus Pariisi vastu nii tugevaks, et hoolimata oma külmetusest siiski reisi ette võttis. Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus
organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu. Kuiv ainekeskne õpetamine pärsib isiklikku arengut ning sellest tuleks hoiduda. Sõnum tänapäeva Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Selle ettenägevuse tõttu on tema teooriad aktuaalsed ja värsked ka tänapäeval. Tema ideid vabamast koolist on hakatud aina rohkem rakendama, võttes näitena kasvõi aina rohkem populaarsust koguvad Waldorf- tüüpi koolid, kuid seda võiks rohkem teha. Olulisim tegevus on õppimisse positiivse suhtumise tekitamine, et õpilastel tekiks tahe õppida. Seda aitab soodustada näiteks aktiivne õppimine, vähem kodutööd ja aktiivsem nn seminari-tüüpi õppetund. Muuta tuleks ka õpetaja rolli, ta ei ole enam juht ja suur käskija, vaid õpilase abistaja.
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti
Seega jään siiski oma esialgse hüpoteesi juurde: olenemata meedia ja teadlaste avastustest, soovitustest, ettepanekutest rõhutada just seda mittemateriaalsete hüvede poolt, mis tunduvad juba olevat nii palju läbi räägitud ja iseenesest mõistetavad ning eeldatavalt ka enamikes ettevõtetes kasutatavat, ei toimita väga paljudes ettevõtetes neid soovitusi arvesse võtvalt. Kõige rohkem jääb puudu usaldatavusest ja sellisest vabamast suhtlusest ja ühtsustundest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Raamatud (põhiallikad) 32 1. Alas, R, Juhtimise alused. Tallinn, Külim 2001. 207 lk 2. Landsberg, M., Motiveerimise kunst. Originaalteos: 1999. Tõlge: Varrak, Tallinn, 2003. 206 lk 3. Peters, T., Professionaalsete teenuste firma . Originaalteos: 1999. Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4
annaabi.ee 
