1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud, kubermangu, mõisnikud said said perekonna nime, prii veel rohkem võimu nimed- mõisnik andis Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel 1849 (1850) rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga. Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade
Kolme aastaga astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Piirkonniti oli usuvahetajate osakaal väga erinev ning enamik usuvahetajatest kuulus vaesema rahvaki alla, langedes sageli jõukamate talupoegade pilgete alla. 5.2 Reformid Liivimaa talurahvaseaduse kinnitas 1849.aastar keiser Nikolai I. Seadus hakkab kehtima Liivimaal pärast selle avaldamist eesti ja läti keeles. Seadus kinnitab kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga12. Seaduse vastuvõtmine venis kuna Eestimaa mõisnikud olid veelgi tagurlikumad kui Liivimaa aadlid ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. Seaduse kinnitas 1856. Aastal keiser Aleksander II. Aprillis 1858, kui valmis selle
loovutamine on keelatud39 ning mida teostati järkjärguliselt, piirati pärisorjusest vabastatute liikumisvabadust ning mõisnikel oli õigus kasutada kodukariõigust. Järgmiseks tunnistati kogu maa mõisnike piiramatuks eraomandiks, millega kõik eelnevad talurahvale kasulikud kaitsemäärused muutusid tühiseks. Samuti kaotas talupoeg oma maatüki kasutamise, sest nüüdsest kuulus maa mõisniku ainuliseks ja piiramatuks omandiks. Siiski oli talupoegadel õigus seda maad vabalepingu alusel rentida.40 Hulkumise all mõistetakse nende peremeeste ja tööliste äraminekut, kes, leides, et ei ole võimalik jääda oma endiste mõisnike juurde, on sunnitud otsima endale elatist teises kohas. Selle jaoks võeti kasutusele abinõud, mis kindlustaks ühiskondliku julgeoleku korra: kohtu- ja politseikorraldus. 41 Kõikide ühiskondlikkude maksude, mis varem olid mõisnike kanda, vastutasid talurahva kogukonnad