Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel.
jääda ja inimesed kõndisid selles hoones veel ringi ka ju. Teine vastuoluline fakt on see, et lennukimoottori põhjustatud tulekahju suurim kuumus saab olla ideaaltingimustes 1100 kraadi. Nii et see ei ole loogiline. Ning arvatakse, et sealne temperatuur oli üldse vaid 250 kraadi, kuna enamik kütusest plahvatas ennem hoonesse sisse sõitmist. Ja tulekahju tagajärjel peaks hoone langema külili ning teras ei muutuks pulbriks vaid lihtsalt kõverduks Samuti hoone purunes vabalangemis tempoga täiesti maatasa ja seda nagu pannkook. Ja varing oli kiirem kui vabalangus, see tähendab, et ülemiste korruste rusud olid üleval pool kui korruste purunemise tasand. Selline pannkoogi efekt tuleb vaid lõhkamise tagajärjel. Ning tegelikult oleks pidanud kokku varisema vaid korrused, tuum oleks pidanud püsti jääma. Mis tähendaks, et hoonesse oli paigaltatud võimsad pommid, mis lõhkesid kindla aja ja süsteeemi järgi. Sellele
33.Veereva silindri (toru) kineetiline energia Veereva silindri (toru) kineetiline energia avaldub kulgliikumise ja põõrdliikumise energiate summana: Ek = + (m – keha mass, V – kulgliikumise kiirus, I – inertsimoment ja ω – veeremise nurkkiirus) 34.Keha kaal ja raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputuseset Keha kaal: P = mg (P – keha kaal, m – keha mass ja g- raskus (vabalangemis) kiirendus) Raskusjõud e. gravitatsioonijõud on jõud, millega maa, või mõni muu suur taevakeha mõjutab endast palju kordi väiksemaid kehi. Raskusjõud: Fg = mg = gravitatsiooni const (M- maa mass, m- keha mass R- maa raadius) Maa mass M = 6 * 1024kg ja vabalangemise kiirendus g = 9,8 m/s2 35.Dünaamika põhiseadus Newtoni II seadus: väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega.
- alati positiivne suurus. - sõltub taustasüsteemi valikust Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. Resultantjõu poolt tehtud töö läheb osakese kineerilise energia kasvuks. Potentsiaalne energia on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia (nn asendi energia). 16 Ep potnentsiaalne energia [J], m keha mass [kg], g vabalangemis kiirendus [9,81 m/s2], h kõrgus [m] Iga keha või kehade süsteem püüab võtta asendi, kus selle potentsiaalne energia on minimaalne (pendli tasakaaluasend on madalaim võimalik, aatomis liiguvad elektronid võimaluse ilmnedes tuumale lähemale). Potentsiaalne energia liikumises: Tulemus ei sõltu liikumistrajektoorist, vaid kiiruse muudust. [2] Kineetilise ja potentsiaalse energia erinevus kineetiline energia sõltub kiirusest, potentsiaalne energia sõltub keha asukohast.
annaabi.ee 
