nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus see küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622.aasta kevadel Riia
jvate muruvljakute vahel kulgeva allee idatipus, kus eelpool mainitud tiiki jega hendava kanali krval on paatide randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani misa pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja je idakaldal paiknev nn. Puurmani leje park ehk Hirvepark. Mnedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on tenoliselt lbi aegade olnud vabakujundusliku kujundusega, pakkudes vaheldust je lnekaldal asunud smmeetrilisele barokkpargile. 1861. aasta plaanil pole Hirveaia alla jvaid alasid Puurmani misa pargi koosseisu siiski arvestatud ning tenoliselt on tnaseni silinud pargi kompositsioon prit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine teisel pool khe saarega paisjrve, siis on mlema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated jele, saartele ning teisel pool jge asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele
Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett. Humphry Repton lisas suurtele rahulikele pindadele uuesti lillepeenrad. Sellele järgnes pitoreskne kujundusstiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Paljud maastikupargid on kujunenud mitme ümberkujunduse tulemusena. Claude Lorraine, suur mõju inglise vabakujundusliku maastikupargi väljakujunemisele 18. sajandi alguses nn Arkaadia maastikud. Eye-catcher ehk pilgupüüdja võte, kus diagonaalselt üle objektide (nt üle jõe või silla) on üks pilgupüüdja, mingi arhitektuuriobjekt. Lancelot Capability Brown suur kasulikkus maastikku parandada. Iseloomulikud pikaks venitatud tehisjärved ja sinusoidne-kurviline joon. Rajatud madalasse märga orgu. Tema võtted: Sinusoidsed järved; erinevate puu kruppide grupeerimine
looduslikust kosest kujundati kaskaad. Hiljem laiendati parki veel parkmetsa osaga, sinna rajati jalgteed, sõiduteed ja ratsutamisrajad. Veel on näha, et mõisahoone esiväljaku äärmiselt lihtne, kuid suurejooneline lahendus - nelinurkne murupind on lõhutud ja sinna on rajatud ringtee, nagu seda kõikjal teistes parkides võib näha. Kadunud on arabeskid, labürindid ja teised barokkpargi elemendid. Pargi peaosa ümberkujundamine andis looklevate teede ja vabade murupindadega küll vabakujundusliku ruumilahenduse, aga sirged teed ja puuderead pargi äärtel jäid püsima, põhiplaanis säilis ka üldsituatsiooni sümmeetria. Säilisid puude ranged read, sest suuri puid nii kergesti maha ei võetud ja neid ei olnud ka kerge ümber istutada. Eriti püsis regulaarsus just pargi peaosas, kus avar esiväljak rõhutas veelgi lossi esinduslikkust ja peaosa paraadlikkust. Ranged osad säilisid ka peahoone taga, kuid juba sujuvamate joontega üleminekuks pargi maastikulisele osale
annaabi.ee 
