muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette
enamvähem samad ,,visuaalselt raskuselt". Inimene tajub lihtsalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, selle pärast välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja geomeetriliste jadade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Maastikukujunduses ei kasutata rütmi kuigi tihti just matemaatilise täpsusega ning vormi täpse kordumisega, vaid mingi elemendi, vaate või motiivi rütmilise kordamisega. Nt vabakujulises kompositsioonid sisalduv rütm peab olema väljendatud kaudselt ja tajutav pigem alateadlikult. Kontrast, valgus ja värv Kontrast on üks efektiivsematest võtetest kompositsiooni loomisel. Kontrastseid paare saab luua igasuguseid vormi omadusi kasutades, jälgides vaid, et valitud kontrastipaarid sobiksid konteksti-liiga järsud või ebaloogilised kontrastid mõjuvad ebaloomulikena. Sellepärast ei kasutata aia ega maastikukujunduses koos kunagi
oma maja juurde Weimari vürstiriigis. Seal leidus nii eremiidionn, gooti stiilis jaapani teemajake kui antiiksed templid. Raamitud rohelusest, aasadest, jõekäärust ja ojakestest nii nagu peab. Kurbust kutsusid esile varemed, mis meenutasid jalutajale et kõigel on kord lõpp. Gooti stiilis kabel tumedate kuuskede vahel tekitas hirmuga segatud melanhooliat. Mälestussambad ja kivid sissegraveeritud salmikestega olid samuti mõeldud eriliste poeetiliste tunnete ärgitamiseks. Sakslastel on vabakujulises pargis isegi suuremaid saavutusi kui inglastel nt Wörlitzi park, mille keskmeks oli ulatuslik lahtedega liigendatud Wörlitzi järv, üleujutuste eest kaitses ala pinnasest kujundatud tamm. Wörlitzit peetakse esimeseks Mandri-Euroopa maastikupargiks. Pargis kasutati rohkesti romantilisi rajatisi, templeid, sildu, mis olid maastiku kompositsioonisõlmedeks. Wörlitzi pearajatiseks oli loss (1679), üks stiilsemaid klassitsistlikke
annaabi.ee 
