Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Karlil oli vend Ferdinand ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja Burgundia vabakrahvkonna, hilisema Franche-Comté valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud 1504–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda
Burgundia vabakrahvkond. Habsburgide ja Prantsusmaa vastasseisu kujunemine Tänu sellele, et Habsburgid laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl pretendeeris SaksaRooma keisri troonile, oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui ka lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Keiser Karl V sugupuu, tema võimulesaamine ning valitsemisaja peamised probleemid Pärast seda kui tema vanaisa Maximilian I suri, pretendeeris 1519. aastal Karl SaksaRooma keisri troonile. Soodsatele eeldustele, kujunes siiski tema
lootes kasutada Hispaania eeldatavat appitulekut Hollandile ettekäändena uueks sõjaks Hispaania Madalmaade vastu. Hollandlased avasid taas tammid ning ujutasid Prantsuse väed üle. Inglismaa loobus Louis XIV toetamisest. Prantsusmaa vastastega ühines ka Brandenburgi Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm ( Saksamaa), kes kartis oma Reinil asuvate väikevalduste pärast. 1678. sõlmitud Nijmegeni rahuga sai Prantsusmaa Burgundia vabakrahvkonna (Franche-Comté), mis Burgundia Ülemmaade jagamisel 1492 oli jäänud Habsburgidele. Osa Reini-äärseid valdusi õnnestus Prantsusmaal taasühendamiste (reunioonide) sildi all haarata endale kohtu teel, kasutades ära Vestfaali rahulepingute ebamääraseid formuleeringuid ning keisrivõimu seotust Türgi-vastase sõjaga. Kui Prantsuse kohtuvõimud olid ühe või teise ala tunnistanud Prantsusmaale kuuluvaks, marssisid sinna otsekohe Prantsuse väed. 1681. aastal hõivasid prantslased
annaabi.ee 
