1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. 9.WTO- kaubandusorganisatsioon. 10.IMF-rahvusvaheline valuutafond. 11.Vabakaubanduspiirkond hõlmab endas kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning on võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida, sorteerida. Vabakaubanduspiirkondade puhul on eesmärgiks transiidivoo sissetõmbamine. Vabakaubandustsoonid luuakse piiripunktides, lennuväljadel, raudteesõlmedes ja teistel emamaa tolliterritooriumidel. Vabakaubandusalad jagunevad omakorda veel vabatsoonideks (vabasadamad ja tollivabad laod), väliskaubanduspiirkondadeks ning vabamajanduspiirkondadeks.. 12.Tolliliit on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid. 13.Ühisturg loodi Rooma leppega 1958. a
likvideeriti kollektiivmajandid ja taastati talud ning talupoegade õigus oma saadusi müüa (põhjuseks kartus, et ei suudeta kasvavat rahvastikku toita) hakati likvideerima majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati ettevõtete tegevusvabadust lubati eraettevõtlust (peamiselt teenindussfääri väikeettevõtted) reformiti haridussüsteem tihendati kaubanduslikke suhteid lääneriikidega lubati riiki väliskapitali loodi vabakaubandustsoonid rahvaarvu kasvu pidurdamiseks algatati 1 lapse programm · Majandusreformide tulemusena: majanduse arengutempo kasvas keskmiselt ~10% aastas (NB! on jätkunud kuni 21.sajandi alguseni) hiinlaste elatustase kasvas tunduvalt pidevate näljahädadega riigist muututi toiduaineid eksportivaks riigiks probleemiks sai Hiina ranniku piirkondade (vabakaubandustsoonid) ja sisemaa erinevuste kasv
1. 13 tööstusharu, kus uusi ettevõtteid võis rajada ainult riik. See oli A-grupp(nt. Sõja-, aatomitööstus, must metallurgia, raskemasinaehtus, söe-, naftatööstusjne) 2. 10 tööstusharu(alumiiniumi-, instrumendi-, tööpingi-, farmaatsiatööstus jne). Selles ehk B-grupis võisid uusi ettevõtteid rajada nii riik kui ka erakapital. 3. C-grupp jäeti ainult erasektorile. India majandus 1990-2000 aastatel Püüab aktiviseerida eksporti. Selleks loodud vabakaubandustsoonid, kus asuvad ettevõtted saavad tollivabalt importida seadmeid, materjale ja toorainet. Põllumajandus on india rahvastiku põhiline tegevusala. On tekkinud turumajandusele oreinteerunud jõukad majapidamised, mis kasutavad rohkem väetisi ja põllumajandusmasinaid. Enamus külaelanikest kannatab aga maa puuduse all. Kavatatakse palju nisu ja riisi, aga ka tubakat, teed, kohvi, puuvilla, suhkruroogu. Metsandus on küllaltki vähe arenenud.
annaabi.ee 
