firmad teatavad pidevast müüginumbrite ja kasumlikkuse kasvust Hiina turul. Viimasel ajal nähakse Hiinat ja Jaapanit pigem üksteist täiendavat kui üksteisega konkureerivat. Kui Jaapan näeb nissi kapitali- ja teadmismahukas kõrgtehnoloogias, siis Hiina kanda jääb rohkem tööjõumahukamad valdkonnad. Hiina konkurents on ilmselt ka tegur, mis juhib Jaapani tähelepanu kõrvale Maailma Kaubandusorganisatsioonilt (WTO) ja sunnib rohkem tegelema regionaalmajanduse ning kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimisega Ida- ja Kagu-Aasia regioonis. 1. ÜLDANDMED Riik: Jaapan (jaapani k. Nihon) Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito (alates 07.01.1987) Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi (alates 24.04.2001) Pealinn: Tôkyô (8,3 mln elanikku) Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) http://www.vm
kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2013. aasta seisuga moodustas koguimpordist 16,7% nafta ja gaas, 13,4% masinad ja seadmed, 13% arvutid ja elektroonikatooted, 10,9% transpordivahendid (sh varuosad), 3,1% meditsiinitehnika. Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,4%), Kanada (14,6%), Mehhiko (12,4%), Jaapan (6,1%) ja Saksamaa (5,1%). USA on pidevalt otsinud uusi ekspordivõimalusi oma tarbekaupadele ning üheks võimaluseks on vabakaubanduslepingute sõlmimine. Läbirääkimised jätkuvad hetkel kahe lepinguga: Trans-Pacific Agreement ning Transatlantic Trade and Investment Partnership Agreement, mis peaks kokkuleppele jõudmisel tagama juurdepääsu nii Aasia riikide kui ka Euroopa Liidu turule. USA on maailma juhtivate eksportööride tabelis 2013. aasta andmetel teisel kohal, kohe Hiina järgi. 2013. aastal olid olulisemad tootekategooriad USA ekspordis: 13,5% masinad ja seadmed,
2001. a leppisid ASEANi riigid ja Hiina kokku luua kümne aasta jooksul Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. See hõlmaks 2 miljardit tarbijat ning organisatsiooni SKT oleks 2000 miljardit dollarit aastas. Integratsiooni tulemusena on ASEANi liimesriigid muuhulgas sõlminud regionaalse vabakaubanduslepingu ja loodavad 2015. a. luua ASEANi regiooni vabakaubandustsooni (inglise keeles AFTA ASEAN Free Trade Area). Vaatamata viimasele, on ASEANi riigid olnud ka aktiivsed kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmijad, eriti regioonisiseselt. ASEAN on kollektiivselt sõlminud vabakaubandusleppe ka Hiinaga, kellest on kiirelt saamas regiooni kõige olulisemaid kaubanduspartnereid. ASEANi edu aluseks võib pidada äärmist avatust, mis avaldub eelkõige väga avatus majanduses; odavat tööjõudu; maavarasid; häid kommunikatsioone, mis paistab silma sadamate ja mereteede näol; tootmise orienteeritusest ekspordile ning väga tähtsaks võib pidada ka atraktiivset turismitööstust.
ahvatlusi – seda nii kaubavahetuse, investeeringute kui julgeolekukoostöö - 14 - kujul. Neile ahvatlustele on pahatihti raske vastu seista. Seda tunnetades on Brüssel leidnud, et on vajalik töötada välja mitmesuguseid “ligitõmbepakette”, mis suudaksid rahvusvahelisel pakkumisturul olla konkurentsivõimelised. Siit tulenevalt on Brüsselile saanud selgeks, et tal tuleb oma assotseerumis- ja vabakaubanduslepingute eeliseid kannatlikult ja tõhusalt selgitada riikidele, kes on ooterivis integreerumisel Euroopa Liiduga. Brüsselile on saanud selgeks, et kui ta seda ei tee, võib Moskva püsiv pealetung kaubanduspiirangute kujul või energeetika-alase survega vastavate riikide assotseerumisprotsessi isegi ummikusse ajada. Kõnealuse Moskva surve kahandamiseks on Brüssel nüüd katseliselt juba rakendanud Euroliidu siseturu ennakavamist riikidele, kes pole veel
annaabi.ee 
