Praegu on juba majanduslikku globaliseerumist näha vabakaubanduspiirkondades. Vabakaubanduspiirkond on piirkond, mis hõlmab kaubandusblokki, mille liikmesriigid on sõlminud vabakaubanduslepingu. Sellised lepingud hõlmavad koostööd vähemalt kahe riigi vahel kaubandustõkete - impordikvootide ja -tariifide - vähendamiseks ning kaupade ja teenuste omavahelise kaubanduse suurendamiseks. Kui inimestel on ka riikide vahel vaba liikumine, loetakse seda lisaks vabakaubanduslepingule ka avatud piiriks. Vaieldamatult kõige olulisem vabakaubanduspiirkond maailmas on Euroopa Liit, 27 liikmesriigi poliitilis-majanduslik liit, mis asub peamiselt Euroopas. EL on välja töötanud Euroopa ühtse turu kõigis liikmesriikides kehtiva standardiseeritud seaduste süsteemi kaudu. ELi poliitika eesmärk on tagada inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine siseturul.Kaubanduse hõlbustamisel uuritakse, kuidas saab riigipiiri
aastal. Alates aastast 1992 kehtis Eestis fikseeritud vahetuskurss. Samal aastal muutus ka Eesti väliskaubanduse geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017)
aastal ning olid algselt paljulubavad. 2010. aastal novembrikuus allkirjastati ühtlasi EL-i ja Armeenia teineteisemõistmise memorandum kõikehõlmava institutsioonide ülesehituse raames (Comprehensive Institution Buiolding), mis aitaks reformida Armeenia avalikke institutsioone ja tuua neid lähemale EL-i standarditele. 2013. aastal Armeenia äkitselt keeldus alla kirjutamast juba praktiliselt ette valmistatud EL-i ja Armeenia vahelistele assotsiatsioonilepingule ning vabakaubanduslepingule. Selle asemel liitus ta hoopis SRÜ Tolliliiduga, mis oli Moskva jõulise vahelesegamise ja kulissidetaguse töö tulemus. Siiski jõuti varem alustatud viisalihtsustusprotsessi ja tagasivõtulepingute formeerimisega lõpusirgele välja ning need jõustati EL-i ja Armeenia juhtkonna poolt 2014. aasta jaanuaris. See näitas, et Armeenia pole soovinud Idapartnerluspoliitika raames suhteid EL-iga lõpetada. EL omakorda eraldas Armeeniale kohtureformi ja haldusreformi läbiviimiseks aastail
annaabi.ee 
