Pangandus 2,8 4,2 3,8 Avalik haldus 16,13 3,9 4,2 4,5 Rahareform 1992. aasta juunis kasutusele võetud Eesti kroon oli majanduse ümberkujundamisel oluline pöördepunkt. Loodi valuutakomitee Eesti kroon seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) Kroonide vahetamine muudesse valuutadesse oli piiranguteta Inflatsioon tõusis ja tõstis hindu ja tootmiskulusid. Tekkisid vabakaubanduskokkulepped uute riikidega ja tõhustati kvaliteedikontrolli. Tänu sellele tekkis juurdepääs uutele Väliskaubandus Eesti taasiseseisvumise alguses olid paljud Eesti ettevõtete toodangud Läände eksportimiseks kõlbmatud. Hakati eksportima palju toormaterjale (töötlemata puit ja vanametall) Imporditi palju kütust ja tooraineid (puuvill), masinaid, elektriseadmeid ja mehhaanikat. Siseriiklik inflatsioon ja tegelike sissetulekute
Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv. Kõnealune kasv oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused -- kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete ümberkujundamine -- aitasid kaupade ja teenuste turustamisele kaasa hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud.
Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses oli toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv, mis oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused -- kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete ümberkujundamine -- aitasid kaupade ja teenuste turustamisele kaasa hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud. Kasutatud allikad 1
annaabi.ee 
