vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonis ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). urist kaheksal rõhul. Alustada mõõtmist rõhust 100 torr glane võib aine süsteemi ühest faasist teise üle minna hul määrab faaside tasakaalu süsteemi vabaenergia us dGp, T=0 vaatamata sellele, et leiab aset aine asi vahel võimalik kui sama ainehulga vabaenergiad üsival rõhul ja temperatuuril kahe faasi tasakaalu al võib tingimuse kirjutada ka kujul: ri dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra, et uus olek on tasakaaluseisundite kujutamiseks hea kasutada etriliste kujunditena väljendavad sõltuvust süsteemi Vedelik keeb temperatuuril mil küllastatud aururõhk on ega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo uurendatakse järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud rõhkudel. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul
- FT = wmax (4.3) Seevastu funktsiooni G vähenemine võrdub pöörduva isobaarilise-isotermilise protsessi maksimaalse kasuliku tööga. See on kogu töö, millest on lahutatud töö välisrõhu vastu. Gibbsi energia G annab tasakaalu kriteeriumid konstantse rõhu ja temperatuuri juures, Helmholtzi energia F aga konstantsel mahul ja temperatuuril. 3. Tasakaal faaside üleminekul (Clapeyroni-Clausiuse võrrand). Tasakaal kahe faasi vahel on võimalik, kui sama ainehulga vabaenergiad kokkupuutuvates faasides on võrdsed. Püsival rõhul ja temperatuuril on faaside tasakaalu tingimuseks mõlema faasi Gibbsi vabaenergia võrdsus. Aine spontaanne üleminek saab toimuda kui faaside vabaenergiad on erinevad. Üleminek toimub alati vabaenergia vähenemise suunas. Sellest tulenevalt, kui temperatuuri muuta dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra. Seda tasakaalu kirjeldab Clapeyron-Clausiuse võrrand: dp/dT = H/(TV) 4
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga.
Kineetika tundmise vajalikkust võib iseloomustada järgmise protsessi näitel.
Temperatuuril 25°C ja rõhul 1 atm on süsiniku modifikatsioonide tõttu vabaenergiad
erisugused: G(grafiit)
Selliseid omadusi nim kolligatiivseteks. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemp kasv, külmumistemp alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes konsetratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna; molaarsusena. 45. Arvutage Raoult'i seaduse abil lahusti aururõhk lahuses. Plahusti=xlahustiPpuhas 46. Joonistage keemistemperatuuri tõusu kirjeldav graafik. Selgitage seda. Keemistemp on temp, kus aruru ja vedeliku vabaenergiad võrdsustuvad: Gaur=Gvedelik . Lahustumisega kaasneb entroopia kasv ja selle tulemusena ka lahuse 3 vabaenergia kahanemine. Seega peab ka auru vabaenergia kahanema ning sellele vastab keemistemp tõus. Keemistemp tõus on enamasti väike. (konspekt) 47. Joonistage külmumistemperatuuri alanemist kirjeldav graafik. Selgitage seda. Oluliselt suurem on
annaabi.ee 
