vale. Ometi ei olnud enamik neist ka päris ohvrid. Osaledes nii massilise survegrupi poliitilises tegevuses, pidid nad teadlikud olema oma tööpõllu ohtudest. Kahtlemata segasid vapsid neid protsesse, mis valitsevas kihis toimusid, olid need siis head või halvad. Nad tekitasid segadusi, astudes üle oma eesmärkide ja pürgides võimule. Kui ka näiteks 1941.aastal sooviti taastada suletud EVL tegevus, keeldus endine vabadussõdalane Eesti Omavalitsuse tollane juht Hiljar Mäe seda tegemast, nähes ohtu rahva üksmeelele. Riigivõimuga rahulolematut rahvast on ju tihti lihtne oma suurte plaanidega mõjutada, häirides juhtiva aparatuuri tööd, mis ei saagi leida aega end sellises olukorras parandada. Lõpetuseks arvan, et vapside puhul pole tegemist ei ohvrite, veel vähem aga kurjategijatega. Tänapäeval peaksime teadlikud olema mõlemast tahust, kuid pigem siiski
juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
suurenemise, elatustaseme languse. Rahvas hakkas uues olukorras otsima süüdlasi ja arvas neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne.
annaabi.ee 
