abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72).
uuendused on samad põhimõtted ja kokkupuutepunktid eelmise sajandi alguse uuenduslike ideedega. Nagu näiteks esteetilise ja intellektuaalsete stiimulite loomine, õppeainete piire ületavate teemasid valimine, jms. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on - Montessori - Dalton -Waldorf - Freinet - Jena -alternatiivkoolidel. Enamikus maades esineb neid kõiki, välja arvatud Dalton- koole, mida Kesk-Euroopas on pidevalt loodud ainult Hollandis. Vabaduspedagoogika ja Montessori-pedagoogika. Rootslane Ellen Key (1849- 1926) avaldas aastal 1900 raamatu pealkirjaga ,,Lapse sajand". Raamatus nõudis Key põhimõttelisi uuendusi kodu- ja koolikasvatuses. Key meelest oli kasvatuses vaja järgida vabaduspedagoogika põhimõtteid, mille hulgas kõige tähtsamad olid järgmised. - ausus lapse vastu - võimalus lapsele areneda oma individuaalsuse ja loomuse vastavalt - võimalus areneda rahus, ümbruskond peab vaid toetama looduse tööd
laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas.
annaabi.ee 
