kodukanti. Tegevus vältab küllalt pikka aega 15-20 aastat. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu peaslkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Hirmsad on Juhani sõnad, kui selgub, et vendade südamed ihkavad ühe neiu järele: Poisid, poisid, Jukola vennaskond ja mu suur suguvõsa! Nüüd lüüakse, ja maa ning taevas väriseb
Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata (http://www.hot
Seitse venda hoiavad alati kokku. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Teoses saame teada haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus