Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1
kõrge tase. Mitmepoolne koostöö ELTL: - Art 84 -88. Rahvusvahelise koostöö regulatsioon KrMS 19. peatükis. § 433 lg 1, § 435. Olulisemad õigusaktid: Euroopa Vahistamismääruse raamotsus, Euroopa Uurimismääruse direktiiv – asendab vastastikuse õigusabi konventsioonid, Euroopa arestimismääruse raamotsuse ja Euroopa tõendikogumismääruse; raamotsused, mis puudutavad ühiseid uurimisrühmasid, rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, vabaduskaotuslike karistuste tunnustamist jne. M. Londoni magistritöö raamotsuste vastuvõtmise kohta Eesti õiguses. Euroopa Vahistamismäärus on ühe Eli liikmseriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks siiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks. Selle aluseks raamotsus Euroopa vahistamismääruse kohta.
teatud kuritegude hüppelise suurenemise trendi, mis omakorda seab ohtu muude teiste koosseisude ühiskonnale meelepärase ohjamise. 55 Null-tolerantsi pooldajana leian, et karistusseadustiku vastuvõtmisel oli väär tegu tõsta altkäemaksu koosseisude vangistusmäärasid ning jätta ära kohtul võimalus karistada rahatrahviga süüdlast. Seda näitab ka ilmselgelt koosmõjus nii vabaduskaotuslike karistuste kui ka kuritegude üldarvu kasv eelmainitut koosseisude osas. Normidega, millega piiratakse isikute tegevust või soovitakse suunata teatud liiki majandustegevust peab seadusandja arvestama regionaalsete eriomadustega, et vältida võimalikku hüppelist korruptsiooni kasvu mõnes Eesti piirkonnas. Seega peavad need õigusnormid olema vastuvõetud järguliselt või erisustega regionaalselt. Viimast on tõsi
annaabi.ee 
