Edendasid kirjastamis kultuuri (albumid kaunilt kujundatud) Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked) Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele. Gustav Suits 30. nov. 188323.mai 1956 Luulekogud: ,,Elu tuli" 1905, Helsinkis Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid *võitlusmeel ja isamaa *vabadusideed * armastus ,,Tuulemaa" 1913 Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus *Kodumaa ja aeg *konkreetne armastus luule *omapärased loodusmotiivid *tema tippkogu.euroopaliku kunsti tase. ,,Kõik on kokku unenägu" 1922 Teema:*poeetiline isiku ja aja kogu *armastus, maailmasõja teema, inimsuse kaitse, loodus, inimlik
vihaga olend, keda peab kartma-pigem inimlike joontega, hea ja abivalmis. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inim lik kurbus paljudes kauni m eloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" -"Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "V ana saatan on toim ekasvanam ees,ta veeretab kive m u teele,issand Jeesusagaon m u südam esõber,tem aveeretab need jällem inem a." Omaette tähtsus on neil spirituaalidel, milles avalduvad vabadusideed. 1663-1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. Juba 19 sajandi viimasel kolmandikul jõudis spirituaal kontserdilavale. Silmapaistvaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson (1911-1992). 5. BLUES.
Seadused kui vabaduse tagatis võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi piirab ainult loomuseadus) Vabadusideed 18. saj. Prantsusmaal (vana kord, absmon.) Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed Absoluutne monarhia, kõrghetk Louis XIV (ainuvõim 1661-1715) ajal vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Alates 1615 „generaalstaate“ enam kokku ei kutsuta. Hobbesist) Tugev pärisaadel, päritavate ametidega parlamendid kinnitavad
annaabi.ee 
