Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vabaduseristi" - 3 õppematerjali

Julius Kuperjanov
9
pptx

Julius Kuperjanov

veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud  - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a.  - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a.  - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a.  - Stanislavi 2. järgu rist  mais 1917.a.  - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a.  - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a.  - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.  Lisaks 3 Vabaduseristi 2 kuuga, mil Eesti eest sõdis endanimelises pataljonis. Teenistuskäik  1914 koolmeister Kambjas  1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa- Austriarindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenemaal  19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse  1917. aasta detsembris asus teenistusse Eesti

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Vabadusrist
3
doc

Vabadusrist

Manfred Rebane, Tallinn, 2001, [1] Karkristi kujulised teenetemärgid on kujundanud kunstnik Nikolai Triik. Eeskujuks oli Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu kõrgmeistri rist. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane ("vererist"). 23. veebruaril 1923. aastal asutati Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus. See oli esimene Vabadusristi kavaleride piirkondlik ühendus, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organistatsiooniks: 1925. aasta suvel asutati üleriigiline Vabaduse Risti Vendade Ühendus (VRVÜ), millega järgnevatel aastatel liitusid teised tekkinud piirkondlikud organisatsioonid. Vabadusristi kavaleride esindaja Rahvuskogu Teises Kojas oli Jaan Soots. Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati Vabadusristi päeva. Algselt langes see

Loodus → Keskkonnakaitse ja...
17 allalaadimist
Kõpu mõis
9
doc

Kõpu mõis

1936-1937 Edasi anti hea Riigivanema Konstantin Pätsi kingitus koolile "Täielik Entsüklopeedia". 1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas. Vabaduseristi kavaleeridele annetati rohelisi oksakesi ja elavaid lilli. Aktuse kõnega esines kooli juhataja V. Koor. Suure-Kõpu vallast langenute auks oli N.-kotkaste ja kodutütarde käes vastav arv põlevaid küünlaid ja kõneleja küsides nende saatust teatas v/risti kavaleer - Isamaa eest langenud - mis peale sümboolne elu küünal kustus. Peale aktuse ühine rongkäik mälestussamba juurde, kus südamlike sõnadega esines N. Kodukaitse Suure-Kõpu jaoskonna esinaine proua Elly Tasane Naistevallast

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun