türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus ja missioon; Napoleoni heatahtlik impeerium: tsiviliseeriv missioon, Prantsuse rahvas kui kõigi teiste rahvaste eeskuju; Euroopa taasühendamise idee: kava luua ühtne Euroopa ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. Vabadus, võrdsus, vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Antiikajast vabadusekontseptsioon: Rooma vabadus tähendab vastandumist orjusele, vaba inimene pole kellegi teise meelevallas (Rooma vabariiklik vabadus). Antiikaegne vabadus oli vabadus osaleda vahetult riigi valitsemises. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda; see on võimalik
Samas kuningas nimetab ministrid oma suva järgi Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi Kasvav maksukoormus Prantsuse välispoliitiliste ambitsioonide tõttu, inimene ise – alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus konkurents Inglismaaga (kriis, välisvõlg, ingl.läks maj. mööda.) Hobbesist) Kriitika: Locke’ilik vabadusekontseptsioon – ei arvestata võrdsuse ja Locke valitsuse õiguspärasusest – vabariiklike ideede mõju õigustega (Voltaire); vabariiklik vabadus – prantsuse riigialamad on Rahvas loovutab osa vabadusest valitsusele ja kuuletub sellele vaid kuninga orjad (Diderot, Rousseau) teatud tingimustel- peavad olema täidetud. Reformi võimalikkus Prantsusmaal?
Vabadusekontseptsioonid 18. saj. Prantsusmaal · Absoluutne monarhia, kõrghetk Louis XIV (ainuvõim 16611715) ajal · Alates 1614 parlamenti (generaalstaate) kokku ei kutsuta. · Tugev pärusaadel, kellel ulatuslik võim oma mõisates ning kõrge positsioon ühiskonnas ja õukonnas · Samas kuningas nimetab ministrid oma suva järgi · Kasvav maksukoormus Prantsuse välispoliitiliste ambitsioonide tõttu, konkurents Inglismaaga · Kriitika: Locke'ilik vabadusekontseptsioon ei arvestata võrdsuse ja õigustega (Voltaire); vabariiklik vabadus prantsuse riigialamad on kuninga orjad (Diderot, Helvétius, Rousseau) Reformi võimalikkus Prantsusmaal? · Voltaire kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid, garanteerida kodanikele õigused, piirates enda võimu. Kohe pole vaja luua parlamenti, ehkki pikas perspektiivis vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel)
annaabi.ee 
