Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule.
Selle omaduse võib tuua võrdluseks Liivile, kelle luule üheks põhiideeks oli öelda suuri sõnu ülima lihtsusega. Antud poeem ,,Ja õues on kevade" jätab lugejale üüratu mänguruumi suur osa luule sõnumist on tõlgendamise teha, kus lugeja ise otsustab poeemi põhiidee, mis on tehtud äärmuslikuks, kuna esile on toodud vastandid lein ja kevad. Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga, kolis Koidula Kroonlinna, kus ta luule muutus. Ta hakkas kirjutama peamiselt igatsusest ja vabaduseihast. Ta ei olnud rahul vaikse pereeluga, ning tundis end pärsituna. Looming muutus endisest klassikalisest ja pühalikust isamaaluulest kordi isiklikumaks andis edasi oma tunded, igatsused ja pihtimused. Isegi isamaast kirjutades, pöördus selle poole isikulisemalt. Ta hakkas kirjutama realistlikumalt, lihtsamas vormis ja kasutas peidus sõnu andis sõnumi edasi kasutades võimalikult vähe sõnu. Seda
(Skuin jt 2007 lk 173) 2.6 Grunge Grunge (ingl k grungy must, räpane) kujunes välja 80. aastate lõpul. Tegemist on 60. aastate hipiliikumise, 70. aastate punk rocki ning heavy muusikalise sulamiga. Paljudele lugudele on iseloomulik rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju, kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabaduseihast. Tõelisteks kultusobjektides kujunesid Nirvana ja Kurt Cobain. Edukad olid ka ansamblid Pearl Jam ja Alice in Chains. Grungevaimustus hääbus 1994. aastal peale Kurt Cobaini surma. (Skuin jt 2007 lk 173) 11 2.7 Soul Souli juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rythm and blues-is. Stiili isaks võib pidada Ray Charlesi, kes 50. aastate keskel ühendas esimest korda vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. 1950
annaabi.ee 
