Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament, 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill on Agricola päev 17Soome 17. saj-l suurriigi osana. Stolbovo rahu. Pietari Brahe. Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni ning säilitas selle kuni ajastu lõpuni. Suurvõimuajastule eelnes Vanem Vaasa aeg(1521-1611) ja järgnes Vabadusaeg (1719- 1772) Suurvõimuajastu jaguneb Uuemaks Vaasa ajaks (1611-1654) ja Karoliini ajaks (1654-1718) Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja oskv tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal. Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn
1809. Soome sai tunda heitlikku saatust. Katoliku kiriku mõju tugevnes, asustus laienes, pikad ja katsumusterohked sõjad ning uuendused maaomanduses, hariduse ja majanduse tõus saabus alles Rootsi aja lõpupoole ehk 16.-18.sajandil. Soome Rootsi võimu aegne ajalugu jagatakse tavaliselt viieks põhijärguks: 1. ristiretked ja Rootsi võimu alguse aeg u. 1155-1323. 2. Põhjamaade uniooni aeg 1323-1523. 3. Reformatsiooniaeg 1523-1617 4. Rootsi suurusaeg 1617-1721 5. Vabadusaeg 1721-1809 Kahe esimese ajajärgu jooksul kindlustusid Soomes Rootsi võim ja katoliku kiriku positsioon. Soome oli nii Rootsi krooni kui katoliku kiriku võimu all. 1640. asutati Soome ülikool: Turu akadeemia. Alguses tugevdas see rootslaste mõju , sest tõi kaasa endaga rootslastest õppejõude ja õpilasi. Vähehaaval aga tasandus algul valitsenud ebasuhe ja pöördus Soome kasuks, ja ülikool hakkas elavdavalt mõjutama kogu maa kultuurielu. Vahepeal oli paar raskemat ajajärku
Ei saanud tsensorilt ilmumisluba. Raamat ilmub lõpuks 1871. aastal (avaldati Eesti Postimehes järjeloona, 1879 tuleb eraldi raamat). Raamat saab pealkirja ,,Pildid isamaal sündinud asjust". See raamat on teaduslikum, ette on võetud katse kirjutada eestlastele nende enda ajalugu, mis ei oleks nii rahvusromantiline, vaid pigem faktiline. St baltisaksa faktid asetati rahvuslikku sousti. Hurt oli oma raamatu üles ehitanud seitsmele pildile. See, millest ta valdavalt kõneleb, on muistne vabadusaeg ja vabadusvõitluse aeg. On öeldud, et raamat on üsna faktitruu, samas ka kriitiline. Eestlastele on tehtud selget ülekohut. Räägib muistsete vabadusvõitlejate vaprusest. Jõuab välja selleni, et esivanematel oli vägilaste vaimu. Hurda jaoks on rahvaluule see, millest saab kätte eestlaste õige ajaloo, hakkab seda propageerima. Ütleb, et seda tuleb ka koguda ja talletada. 60
annaabi.ee 
